Tuul Sepp: kätlemine on looduslik biorelv? (2)

Tuul Sepp
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuul Sepp
Tuul Sepp Foto: Erakogu

Lääne kultuurist kiiresti üle maailma levinud tervitusviis – kätlemine – on kahtlemata haigustekitajate jaoks üks mugav viis uusi ohvreid leida. Kas see tähendab, et haiguste hooaja lähenedes peaksime kaaluma kätlemise asendamist idamaadele iseloomuliku kummardusega? Või on võimalus tervitamise teel haigusega nakatuda osa kätlemise kui vastastikust usaldust näitava signaali väärtusest, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tuul Sepp.

Kätlemine on tervitusmeetodina kasutusel olnud aastatuhandeid. Varasemad tõendid kätlemise kohta pärinevad Antiik-Kreekast, kus skulptuuridel on kujutatud kättsuruvaid sõdureid. On välja pakutud, et tervituse eesmärgiks võis olla kontrollida, ega teine pool käises relvi kanna. Bioloogilisest vaatenurgast võib aga kätlemise väljakujunemisel olla hoopis teistsugune taust.

Kätlemine on looduslik biorelv – kätel elavad miljonid bakterid ja viirused ning hinnanguliselt liigub käte vahendusel edasi ligi 80 protsenti nakkushaigustest. Tudengite peal tehtud uurimuse kohaselt on selge seos käte peal elavate haigustekitajate ja nakkushaigustesse haigestumise vahel.

See tuletab mulle meelde oma tudengipäevadest õppejõudu, kes ütles, et tema küll kunagi ülikoolihoones trepikäsipuid ei puutu, sest neid katsuvad ju tudengid oma räpaste kätega! Ka koolilaste hulgas vähendas korralik kätepesuprogramm oluliselt haiguste tõttu puudutud päevade arvu.

Seega on kätlemine käitumistunnus, mis on inimesele pealtnäha kahjulik ja peaks olema ajapikku kadunud. Samas on olemas ka evolutsioonilised seletused organismile kahjulike tunnuste ning käitumisviiside väljakujunemise kohta. Enamik selliseid kahjulike tunnuseid on tekkinud ja säilinud nende signaliseerimisväärtuse tõttu.

Kätlemine võib olla üks sellistest tunnustest. Teise inimese kätt surudes näitame ühelt poolt usaldust ning ühtekuuluvustunnet (mida kahtlasem ja võõram inimene, seda erinevamad ja meile ohtlikumad haigustekitajad tal ilmselt käte peal on), teiselt poolt aga iseenda julgust ja valmidust võtta risk nakatumisega, mis võib ausalt signaliseerida head tervist ja tugevust. Muidugi, osa inimesi jääbki seda signaali kasutades haigeks. Ausad signaalid ongi aga vaid need, millel on reaalne hind isendite jaoks, kes on teistest nõrgemad.

Bioloogiline seletus

Kätlemisele on leitud ka teine põnev bioloogiline seletus. Nagu koeraomanikud hästi teavad, käib paljude loomaliikide tervituse juurde üksteise põhjalik nuusutamine. Hoolimata sellest, et tänapäeval teevad inimesed suuri pingutusi oma loomulike kehalõhnade peitmiseks, kasutame me kehalõhnu alateadlikult omavahelises suhtluses rohkem, kui arvata võiks. On näidatud, et peale kätlemist nuusutab enamik inimesi paremat kätt, ja seda kaks korda suurema tõenäosusega kui enne käesurumist (oma käte nuusutamine pidi inimestel olema üldse väga levinud alateadlik tegevus). Mida meie alateadvus selle lõhnainfoga peale hakkab, on raske öelda, kuid võib üsna kindel olla, et teadvustatud osa inimestevahelisest suhtlusest on vaid jäämäe tipp.

Võiks loota, et tänapäeva ühiskonnas, kus hügieen on suure au sees, on kätega edasikantavate haiguste osakaal vähenemas. Paraku on pilti segasemaks muutmas element, mida loodus ette näha ei osanud – nutitelefon. Pole ilmselt haruldane olukord, kus inimene tualetis käies ajaviiteks telefonis surfab. Jah, käsi peseb ta pärast hoolega, aga telefoni ilmselt mitte.

Ülevaateuuringus, milles analüüsiti tervishoiutöötajate mobiiltelefone kui võimalikke nakkusallikaid, leiti, et mobiiltelefonid suurendavad nakkuste levimise ohtu ning lihtsustavad haigustekitajate liikumist näo ja käte vahel.

See tähendab, et vähemalt tervishoiuasutustes võiks mobiiltelefonide kaasavõtmise tualettruumi keelata ning ilmselt ei teeks kahju ka kätlemisvaba tsooni kehtestamine. Sarnast strateegiat haiguste leviku vältimiseks püüti rakendada näiteks Haiti kooleraepideemia ajal, kui kätlemine soovitati asendada rusika- või küünarnukipõksuga, mis on tunduvalt vähem ohtlikud haiguste levitajad.

On selge, et praegusel algaval pikal ja pimedal haigustehooajal oleks sõbralik peanoogutus või kummardus palju asjakohasem tervitus kui kätlemine või, taga targemaks, kallistamine ja musitamine. Samuti tasuks endale ja lastele meelde tuletada käte pesemise olulisus. Järgmine kord kellegi kätt surudes võite aga püüda mõelda kõigile neile teadvustamata signaalidele, lõhnadele ja mikroorganismidele, mis selle lühikese hetke tulemusena inimeste vahel liiguvad.

---

Kasutatud allikad:

Frumin, I., O. Perl, Y. Endevelt-Shapira, A. Eisen, N. Eshel, I. Heller, M. Shemesh, A. Ravia, L. Sela, A. Arzi, and N. Sobel. 2015. A social chemosignaling function for human handshaking. Elife 4.

Ghareeb, P. A., T. Bourlai, W. Dutton, and W. T. McClellan. 2013. Reducing pathogen transmission in a hospital setting. Handshake verses fist bump: a pilot study. Journal of Hospital Infection 85:321-323.

Lee, R. L. T., C. Leung, W. K. Tong, H. Chen, and P. H. Lee. 2015. Comparative efficacy of a simplified handwashing program for improvement in hand hygiene and reduction of school absenteeism among children with intellectual disability. American Journal of Infection Control 43:907-912.

Prater, K. J., C. A. Fortuna, J. L. McGill, M. S. Brandeberry, A. R. Stone, and X. Lu. 2016. Poor hand hygiene by college students linked to more occurrences of infectious diseases, medical visits, and absence from classes. American Journal of Infection Control 44:66-70.

Ulger, F., A. Dilek, S. Esen, M. Sunbul, and H. Leblebicioglu. 2015. Are healthcare workers' mobile phones a potential source of nosocomial infections? Review of the literature. Journal of Infection in Developing Countries 9:1046-1053.


Tuul Sepp on Tartu Ülikooli teadlane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on loomaökoloogia ja evolutsioonibioloogia. Oma arvukate populaarteaduslike artiklite eest on ta pälvinud ajakirja Eesti Loodus kõige viljakama autori tiitli, Eesti teaduse populariseerimise auhinna ning kultuuriajalehe Sirp laureaadi tiitli. Peale maineka Marie Skłodowska Curie individuaalgrandi pälvimist 2016. aastal täiendab ta ennast järeldoktorantuuris USAs Arizona osariigi ülikoolis.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles