Kuigi fakti, et Vene sõjalaevad peatuvad Hispaaniale kuuluvas Ceuta sadamas, on siin-seal arvustatud varemgi, polnud kriitikast siiani lihtsalt mööda vaadanud Madridil möödunud nädalal sugugi õnne.
Evelyn Kaldoja: Hispaania ebaõnn
Kokku langesid rahvusvaheline pahameel Vene sõjakuritegude pärast Süürias, kõrgendatud tähelepanu seoses lennukikandja Admiral Kuznetsov euroretkega, tolle lahingugrupi aluste vaikselt plaanitud Ceuta-peatus, veel vaibumata pahameeletorm Bujan-klassi korvettide Ceuta-peatuse pärast ja NATO kaitseministrite kohtumine. Komponendid pani reageerima Gibraltari pärast ärritatud briti press, mida tänu keele rahvusvahelisusele loeb terve ilmamaa.
Nii seisiski NATO peasekretär Jens Stoltenberg idaliitlaste turvamisele pühendatud kohtumise alguses fakti ees, et tähelepanu keskmes on hoopis Hispaania. Küsimusega, millest kõik küll teavad, kuid alliansi ühtsuse nimel ei räägi. Meediasurve valguses ei jäänud Stoltenbergil üle muud, kui teha nimesid nimetamata pahane avaldus. Mõni tund hiljem teatas Madrid esimest korda venelaste tankimispeatuse ärajäämisest.
Kui Hispaania kaitseminister väitis, et sellest räägiti Moskvaga juba mitu päeva varem, ei uskunud teda isegi need hispaania ajakirjanikud, kes venelaste Ceuta-peatusi halvaks ei pea. Oletasid vaid, et küllap kulub terava tähelepanu tõttu mõni kuu, enne kui venelased taas Ceutasse tulevad.
Paranoia hispaanlaste suhtes püsis edasi. Näiteks juhtis üks hollandi vaatleja Twitteris tähelepanu asjaolule, et Hispaania mereväe kütuselaev Cantabria peatus Vahemerel kahtlaselt Kuznetsovi lahingugrupi läheduses. Veetsime Riia julgeolekukonverentsi pressiruumis ühe analüütikuga tubli tüki aega tema käsutuses olnud laevateekondade jälgimise programmi ja Google’i abil Cantabria ja Kuznentsovi teekondi võrreldes. Oli põnev hetkeni, mil leidsime, et Cantabria liikus kaasa kahe praegu NATO mereväegrupis teeniva Hispaania fregatiga, kelle ülesanne oli Vene lahingugruppi jälgida.
Kui meie seiklust hiljem teisele konverentsisõbrale kirjeldasin, märkis too kuivalt, et Kuznetsoviga juhtisid venelased tähelepanu ära milleltki muult. Umbes nagu siis, kui neil õnnestus panna meid nuputama, mida sisaldab Ida-Ukrainasse läkitatud «humanitaarkonvoi». Samal ajal ununesid pisut Moskva käsilaste alla tulistatud lennul MH17 hukkunud 300 süütut inimest ning Venemaa toimetas konvoist üldse mitte kaugel «pisut» oma üksustega.
Loomulikult küsisin mina: «Millelt siis seekord?» Ja tema nentis, et me veel ei tea, aga milleltki kindlasti.
Hispaania auks peab ütlema, et nemad on nende 18 liitlase seas, kes juba teatasid alliansi idaservale NATO pataljoni sõdurite läkitamisest ning võtsid ühena esimestest Ämari õhuturberotatsiooni. Nagu Andaluusia piloodid meie külmas talvetaevas ise veendusid, käitub idanaaber neil päevil kaunis sündmatult.