Päev pärast presidendi Hosni Mubaraki tagasiastumist Kairos.

FOTO: SCANPIX

Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg sõnas, et on skeptiline Egiptuses toimunut demokraatia näiteks nimetamise osas.

«Demokraatia mõiste on jube deformeerunud. Me teame mitmesuguseid riike või režiime, kes kõik räägivad, et nad on demokraatiad, näiteks Iraan, Venemaa või Valgevene,» rääkis Berg ETV saates «Vabariigi kodanikud».

«Rahvas tuli rahulolematust tänavale, hakkas mässama. Nende esimene eesmärk oli Mubarakist lahti saada. Ma ei tea kas neil on üldse teist eesmärki või mis saab edasi,» sõnas Berg.

Berg kahtlustab, et tavaline egiptlane pole selle peale ehk mõelnudki, et kes peaksid moodustama uue valitsuse või millele hakkab tuginema riigi stabiilsus.

Berg sõnas, et kui rääkida demokraatia mõõdetavusest, siis on Araabia riikidest kõige lähemal demokraatiale võib-olla Liibanon. «Aga jällegi Lähis-Ida puhul räägitakse, et ainuke demokraatlik riik on Iisrael, aga ma ei ole selleski üldse kindel.»

«Paljudele egiptlastele assotsieerub Mubarak USAga, sest Mubaraki toetaja on olnud peamiselt USA ja teised lääne riigid. Kui me räägime demokratiseerimisest, terendab tavalisele egiptlasele, et demokratiseerimine tähendab lääne ideoloogia pealetungi, mis otseselt jälle seostub USAga,» ütles Berg. «Siis mõtleb egiptlane, et seda ei ole vaja, vaja on mingit alternatiivi ja seda võib vabalt pakkuda ka Moslemi Vennaskond.»

Egüptoloog Sergei Stadnikov ütles Moslemi Vennaskonnast rääkides, et imetleb neid poliitiliselt. «Nad on tõesti hoidnud kuni viimase ajani tagasihoidlikku profiili.»

Bergi arvates on see puhtalt taktikaline käik, sest nii on võimalik näidata, et ka sõjavägi ei saa hakkama riigi valitsemisega ja igapäeva probleemidega. «Nende aeg ei ole võib-olla küps, aga oluline on jätta mulje, et aeg ei ole praegu veel küps.»

Berg lisas, et 1928. aastal Egiptuses tekkinud Moslemi Vennaskond on transnatsionaalne ühendus, mis toimetab kogu Lähis-idas.