Suur Ameerika, Tallinn, 14.10.2016 Minsiteeriumite ühishoone sarikapidu. Pildil Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) juhatuse esimees Urmas Somelar. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Riigikontrolli analüüs näitas, et valimisse mahtunud 11 hoone kinnisvarakulud kasvasid pärast Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) üürilepingu sõlmimist kuni 400 protsenti.

Riigi Kinnisvara näeb end antud probleemi kontekstis riigi poliitika elluviijana, mille muutmine pole nende pädevuses.

«Meie viime asutusena ellu riigi poliitikat,» sõnas RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm Postimehele. Küsimusele, kas asutuse juhtidel on poliitika mõistlikkuse osas tekkinud kahtlusi või on tehtud ettepanekuid, ei osanud Idnurm vastata.

«RKAS juhindub oma tegevuses riigi kinnisvarastrateegias märgitust ja kavandab taktikalisi tegevusi nagu näiteks remondid, teenuste hanked, investeeringute planeerimine selliselt, mis võimaldavad teha parimaid valikuid. Seega tegutseme kindlates raamides parimal võimalikul moel, mida kinnitab ka riigikontrolli seisukoht, et RKAS toimib just nii nagu ettevõttelt praegu oodatakse,» selgitas asutuse juht Urmas Somelar Postimehele.

 Riigikontroll leidis, et kulude kasvu on eeskätt tinginud üleminek turupõhisele üürimudelile, mis tähendab teisisõnu, et vara RKASile üle andes ning seda tagasi üürima hakates tuleb RKASile hakata maksma niisama palju, kui maksaks samaväärse vara üürimine kinnisvaraturult ehk erasektorist. RKAS kujundab hoonele turupõhise kasutustasu toetudes enamasti sõltumatute kinnisvaraekspertide tehtud sarnaste objektide üürihindade võrdlustele.

See tähendab, et lisaks kuludele, mida riigiasutused ka varem kinnisvara korrashoiu tagamiseks kandma pidid – halduse korraldamise, hoone ja krundi tehnohoolduse, heakorra tagamise, valve, kütte, elektri, vee, kanalisatsiooni, maamaksu ja kindlustuse kulud –, peavad asutused maksma turupõhise kasutustasu hulgas lisaks puhast netoüüri, RKASile haldusteenuse tasu ning remondikomponenti.