/nginx/o/2016/05/23/5423097t1h4443.jpg)
Võitlus iseseisva Eesti Keele Instituudi nimel pole võitlus eesti keele püsimise eest, vaid ohus on mõnus ja häirimatu iseolemine, õhuke, kuid kindel riigi leib, kirjutab Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.
Tellijale
Volli Kalm: Eesti keelesõja ebasiirad võitlused (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kas siis selle maa keel…» või «riik hülgab eesti keele…» ja «Tartu Ülikool tahab alla neelata eesti keele hoidmise kantsi» on mõned väljatulistamised Eesti Keele Instituudi (EKI) tuleviku üle näiliselt toimuvas võitluses. On see tõesti lahing eesti keele säilimise nimel või kumab sealt tagant midagi muud? Tulistajate ning arvajate pulsi rahunedes võiks üle vaadata, mille eest või vastu ikkagi võitlus käib ja kust jookseb rindejoon.
Taustaks mõned faktid. Jaanuaris 2014 kiitis riigikogu heaks strateegia «Teadmistepõhine Eesti 2014–2020», öeldes: «Toetada kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste vastutusvaldkondade arendamist, struktuurseid muutusi, keskendumist põhitegevustele ning asutuste võrgustiku korrastamist.»
Kuu hiljem otsustas vabariigi valitsust nõustav Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) tellida Gunnar Okilt raporti eesmärgiga saada vastavaid soovitusi ehk ettepanekuid Eesti kõrgkoolide ja teadusasutuste võrgu ja tööjaotuse korrastamiseks, konkurentsivõime ja ühiskonda panustamise suurendamiseks.
TANi raport, tuntud ka Oki raportina, tegi oma sõnumitooja töö ära ja algatas elavad diskussioonid, lisades detaile ja otsekohesust riigikogu juba aasta varem soovitatud reformidele. Hilisem elu on paraku näidanud, et mitmed seaduseandjad isegi pole enam nõus strateegiaga, mille täitmist tegevvõimu poolt nad tegelikult kontrollima peaks. Aga pole märganud seda ka ära muuta.
Plaanitud arengute taustal saatis Tartu Ülikool (TÜ) 17. juunil 2015 EKI-le kirja, öeldes: «Toetudes ülikooli ja EKI pikaajalisele ja tulemuslikule õppe-, teadus- ja arendustöö alasele koostööle ning ülikoolis käimasolevatele reformidele, teen ettepaneku alustada läbirääkimisi kahe teadusasutuse põhitegevuste edasiseks integreerimiseks, sealhulgas ühinemisvõimaluste arutamiseks eesmärgiga edendada emakeelset kõrgharidust ning suurendada meie uurimisgruppide panust maailma keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks …»