Võidukalt esimesest voorust väljunud Allar Jõks ja Siim Kallas kaotasid teises voorus võimaluse presidendiks saada 60 valimiskogu liikme otsuse tõttu mitte kumbagi neist eelistada.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Enneolematu olukord, kui valimiskogu ei suutnud presidenti valida ning valimised läksid tagasi riigikogusse, ajendas paratamatult küsima, kas meie riigipea valimise kord ikka toimib.

Tellijale Tellijale

Presidendivalimisi on siiski ka varem saatnud riigiõiguslikud arutelud vajaduse üle valimiskorda muuta. Igipõlise otsevalimise teema kõrval on puudutatud kandidaatide ülesseadmise tähtaja, dualistliku valimissüsteemi (presidendi valib riigikogu ja selle ebaõnnestumisel valimiskogu) ja valimiste metoodika (tühja või rikutud sedeli kasutamise võimalus) küsimust.

Kuna seni on presidendivalimise läbikukkumisele parlamendis järgnenud äravalimine valimiskogus, on vaidlus presidendi valimiskorra muutmise üle vaibunud, ilma et midagi märkimisväärset ette oleks võetud.