Siiri Treufeld: koolihoovid võiks pakkuda midagi palju enamat

Siiri Treufeld Foto: Erakogu

Koolihoov peaks olema koht, kus laps saab aktiivselt ja turvaliselt liikuda, mängida ja seeläbi ka õppida. Kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks saavad Eestimaa koolide hoovid pakkuda meie lastele selleks rohkem võimalusi, toetades loovuse ja kehalise aktiivsuse kaudu lapse terviklikku kujunemist, kirjutab MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid juht Siiri Treufeld.

Lapse arengut mõjutavad positiivses suunas piisav liikumine, mängulisus, elamuslikkus, loomingulisus ja kogemuslikkus, neile töötavad vastu liigselt autokeskne ja istuv elustiil ning pidev ümbritsetus nutiseadmetest. 2014. aastal Katrin Aasvee ja Jaana Rahno poolt läbi viidud Eesti koolilaste tervisekäitumise uuringust selgus, et lapsed ei liigu piisavalt: ainult veerand Eesti lastest ja noortest liigub ühe tunni päevas, nagu soovitab Maailma Tervishoiu Organisatsioon.

Vähene kehaline aktiivsus on aga suur terviserisk ja põhjus, miks on tekkimas nn tagaistme põlvkond, kellel avalduvad erinevad ülekaalulisusega seotud terviseprobleemid, keskendumishäired, samuti vähenenud sotsiaalsed oskused. Lastel on kadumas teadmised ümbritsevast keskkonnast ja võime looduses toimuvaga seoseid luua. Hea ja kvaliteetne väliruum liikumiseks, kohtumisteks ja erinevateks füüsilisteks tegevusteks on muutumas aina olulisemaks, mõjutades laste igapäevaseid liikumisvalikuid.

Koolihoove ei ole maksimaalselt ära kasutatud

Koolihoovid omavad laste arengu mitmekülgsel toetamisel suurt potentsiaali, millele meil ei ole seni tähelepanu pööratud ega seda ka ära kasutatud. Tulevikus võiks just koolihoov pakkuda lastele enam võimalusi aktiivseks liikumiseks, mitmekülgseks tegutsemiseks ja õppimiseks. Välisriikide praktika näitab, et lasteasutuste väliruumi oskuslik kujundamine meelitab õpilasi rohkem väljas liikuma, on õpetajale ainetundides heaks abimeheks ning suurendab otseste kogemuste kaudu laste maailmapilti ja veendumusi.

Mitmekülgne koolihoov pakub võimalust uurida lähemalt ümbritsevat keskkonda ja mõtestada looduses toimuvaid protsesse, võimaldades lastel õppida läbi kõigi meelte ja isikliku kogemuse, mis on teadmiste kinnistamisel eriti oluline. Uuringud on näidanud, et lapse suhestumine ümbritseva looduskeskkonnaga omab määravat tähtsust elukestvate väärtushinnangute ja täisväärtuslikuks inimeseks kujunemise seisukohast.

Värskes õhus mängimisel ja õppimisel on lastele positiivne mõju – lapsed on aktiivsemad ja tervemad kui need, kes ei viibi nii palju väljas. Õppetundide käigus kooli poolt korraldatud retked ja väljasõidud loodusesse on sageli aeganõudvad ja kulukad, mistõttu pole need alati otstarbekad. Lapsed vajavad liikumisvõimalusi väliruumis aga iga päev. Kuna kooliruumiga suhestub enamus lapsi väga kergesti, võikski õpilasi igapäevaselt rohkem õues liikuma ärgitada, viies ka õppetunde koolihoovidesse.

Skandinaaviamaades on üsna tavapärane see, et koolide ja lasteaedade hoovides on looduslikest materjalidest seiklusmänguväljakud ja isegi lõkkeplatsid, misläbi saab juba lapsepõlves luua kontakti loomulike ohuolukordade ja nendes käitumisega. Igapäevast riski võtmist peetakse laste arengu seisukohast pigem positiivseks. Hea ja kvaliteetne kooli väliruum võiks tekitada lastes uudishimu, katsetamishuvi ja küsimusi ümbritseva kohta.

Kantuna soovist luua ka Eestimaa koolidele looduslikult põnevad ja aktiivset liikumist soodustavad keskkonnad, on MTÜ Eesti Rohelised Koolihoovid algatanud Eesti Vabariik 100 programmi raames projekti «Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima». Selle käigus viiakse viieteistkümnes koolis üle Eesti läbi ideekorjed, mis päädivad aastal 2017 nende koolihoovide uuendamisega. Õpilastelt ja kooliperelt oodatakse ettepanekuid ja unistusi sellest, milliseid võimalusi koolihoov pakkuda võiks, olgu selleks siis õppimine, sportimine ja mängimine, aga ka peenarde loomine ja taimede kasvatamine. Ideid oodatakse just lastelt endilt, kes hoove ise enim kasutavad. Lastele tulevad ideede elluviimisel appi maastikuarhitektid, kellega koostöös töötatakse igale koolile välja erilahendus.

Vahest ei olegi tarvis koolihoovi püstitada kalleid ja ressursimahukaid rajatisi. Sellest olulisem on teadvustada, mida meie lapsed mitmekülgseks lapsepõlveks vajavad ja töötada sellele toetudes välja nutikad ja loovad lahendused.