Scott Abel: Obama rasked lõpupäevad ja ähvardavad ohud

Scott Abel Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

USA president Barack Obama on oma administratsiooniga jõudnud juba faasi, mida Ameerika poliitikaelus nimetatakse liipava pardi (lame duck) ehk hädavarese perioodiks, kirjutab kolumnist Scott Abel.

Hädavarese nimetust kasutatakse tihtipeale ametis oleva presidendi kohta, kes on kas ametis olnud kaks nelja-aastast perioodi ega saa enam uuesti kandideerida või on üheainsa ametiaja järel saanud valimistel kaotuse. Ehkki võim on ametlikult endiselt Obama käes, peetakse seda õige mitmes mõttes tugevasti piiratuks. Ja iga päevaga, mille võrra valimised ja seejärel juba ametiaja lõpp läheneb, kahaneb see võim veelgi.

Sisepoliitikas on administratsioonil viimastel kuudel aina raskem presidendivõimu teostada, eriti kui Kongress peaks nende algatustele vastu seisma. Obama hädavareseperiood algas õigupoolest juba märtsis, kui vabariiklaste kontrolli all olev Kongress keeldus isegi ära kuulamast Merrick Garlandit, kelle Obama oli esitanud kandidaadiks ülemkohtus tühjaks jäänud kohale.

Alandav mandumine täiesti toimetuks kujuks, tundub, siiski Obamat ei ähvarda. Tema populaarsus on teise ametiaja suurim – 52,7 protsenti Real Clear Politicsi küsitluse järgi –, kusjuures valdava osa sellest viimasest ametiajast on ta olnud äärmiselt ebapopulaarne. Tema populaarsuse kasvu taga on arvatavasti ameeriklastes süvenev vastumeelsus eesootava Hillary Clintoni või Donald Trumpi võimu suhtes. Obama jätab nendega võrreldes lihtsalt parema mulje.

Aga kui üldse on aeg, mis võib tekitada kerget närvilisust Ameerika lähimates liitlastes, siis on see just praegu kätte jõudnud, sest USA presidendi võim, mis kujutab endast tohutut jõuallikat nii NATO kui ka Eesti julgeoleku taga, on ajutiselt vaibumas, kuni vaakumi täidab tema järeltulija.

Kuidas suudab Obama oma ametiaja viimseil hetkil kindlustada nii Ameerika kui ka NATO liitlaste huve? Ülesandeid on kuhjunud juba õige rohkelt.

Viimastel nädalatel on Venemaa toimetanud laevadega Kaliningradi lühimaarakette Iskander, mida võib varustada ka tuumalõhkepeaga. Venemaa ajakirjanduse andmeil jäeti üks rakett laevatekil spetsiaalselt katmata, et see oleks selgelt näha – USA luuresatelliidi pilt pidi mõistagi jõudma Obama ette lauale ja teda alandama. Teoreetiliselt võib nende rakettidega ohustada Varssavit ja Berliini, aga seni ei ole juhtumit ametlikult kommenteerinud ei Valge Maja ega riigidepartemang.

Septembris viis Rootsi ootamatult, aasta enne kavandatud tähtaega sõjaväe Gotlandi saarele, reageerides Rootsi ajakirjanduse väitel täpsustamata ohule, mis varitsenud seda strateegiliselt tähtsas kohas asuvat Läänemere saart. Sel kuul ütles Vladimir Putin lahti olulisest tuumajulgeoleku lepingust Ühendriikidega ning andis samal päeval teada, et 40 miljonit Venemaa kodanikku läbisid kolm päeva kestnud eriolukorra õppuse. Venemaa koondab jätkuvalt sõjajõudu Ukraina piiri äärde Krimmis.