Lauri Hussar: Keskerakonna valikud

Lauri Hussar Foto: Liis Treimann

Kas te loobute koostööleppest Ühtse Venemaaga? See küsimus kõlab läbivalt peaaegu kõigis Keskerakonna juhi valimisega seotud intervjuudes.

Erakonna toetajate arvates on tegu väheolulise küsimusega, millele ei maksaks üldse tähelepanu pöörata. Veel enam, mantrana pidev koostööleppe meeldetuletamine olevat lausa kiuslik. Ent paradoksaalsel kombel peitub just selles teemapüstituses eksistentsiaalne pidepunkt kogu erakonna tuleviku mõtestamiseks. Veel enam, paljude arvates on tegu Keskerakonna ideoloogia ühe olulisema nurgakiviga.

Keskerakond on justkui ristteele jõudnud muinasjutukangelane – mis suunda sa ka ei valiks, igal pool ootavad ees ohud: keerad paremale, kaotad pea, keerad vasakule, jääd ilma hobusest, oma parimast abilisest, kui jätkad otse, siis on tee püstloodis ees.

Keskerakonna valikud on samasugused. Öeldes lahti koostööleppest Putini parteiga, riskitakse venekeelse toetaja kaotamisega. Tulevasi valimisi silmas pidades tähendaks see katastroofi. Tunnistades koostööleppe kehtivaks, riskitakse veel olemas olevate eestikeelsete valijate toetuse kadumisega ja templiga mällu igaveseks, et ju siis ongi tegu Venemaa võimupartei käepikendusega Eestis.

Järele jääb vaid kesktee, mille puhul saab öelda, et leping ei kohusta erakonda millekski või et koostööprotokoll on raugenud, nagu väitis riigikogu keskfraktsiooni esimees Kadri Simson Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega». Kesktee valinud üritavad tihti ka demagoogiliselt juttu mujale juhtida, küsides, kas te olete üldse seda lepingut lugenud. Hoidku jumal selle eest, kui seda tehtud ei ole, sest siis on kohe võimalik öelda, et leping reguleerib kultuuri- ja noortekoostööd. Tutvudes dokumendiga, millel on Mailis Repsi ja Ain Seppiku allkiri, tuleb tõdeda, et koostööraamistik on oluliselt laiem, nähes ette nii üldist infovahetust, oma organisatsiooni ülesehituse tutvustamist kui ka majanduskoostööd.

Lepingu raugemisest jutlustajad peaksid teadma, et raugenud lepingut saab alati taaselustada. Leping on ju olemas ja kehtib niikaua, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud. Tõsi, täna seda väidetavalt ei rakendata, kuid homne Keskerakonna juht võib sellelt jälle tolmu pühkida ja siis loeme koostööprotokolli sätteid sama piinliku tähelepanuga kui siis, kui see avalikuks tuli.

Kogu Keskerakonna ladviku käitumismustrit analüüsides jääb paratamatult mulje, et vassimise, keerutamise ja raugemise jutu eesmärk on vaid see, et leping kehtiks ja jääks kehtima. Leping peaks olema haardeulatuses ka selleks, et seda vajadusel enda huvides ära kasutada. Veel kõnekam on seejuures Keskerakonna «riigipöörajate» seisukoht, et Savisaare kukutamise järel jääb erakonna poliitika samaks, sest programmi ja poliitilise agenda on sõnastanud just tänased troonipretendid ise.