Välisminister Jürgen Ligi:
«THI aega tuleks meenutada tema hoiakute, mitte kollaste pealkirjade järgi. Toe järgi demokraatlikule kontrollile riigikaitses esimesena. See võimaldas lõpetada süsteemis kodusõja ja seaduserikkumised, liikuma hakata informatsioonil ja ära liikuda inimestel, kehtestada regulatsioonid, mis poliitiliste intriigide tõttu puudusid. 2006. alustatu on taganud riigikaitses 10 aastat koostööd ja arengut.»
Tabava kujundi Ilvese rollist esitas kirjanik Justin Petrone (Eestis elav ameeriklane), kes arvas, et Ilvesest on juba kujunenud uus rahvaluule tegelane:
«Ta oli mõlemat: minevik ja tulevik nagu kaks ühes, (noorte jaoks) rohkem nende moodi kui nende endi vanemad, uus poliitiline mütoloogia, mida iseloomustab kõige paremini mulgi kuues mees, kes istub metsas ning peab sotsiaalmeedias sõda, kaitsmaks oma armastatud emamaad.»
Muidugi leidus kohalikke mehi-naisi, kellele viinamarjad jäidki hapuks, kuid kultuurisõbralikumat-lugenumat-osalevamat, oma sagedase kohaloluga kultuurisündmusi väärtustavat presidenti kui Ilves on raske ette kujutada. Paradoksaalselt võis just presidendi (folgi)rahva hulka tulek ja tema rõhutatult argine olek (säutsumine, enekate tegemine, rokkimine, ohkamine, nätsu närimine, istumine-astumine) olla midagi, mis pani teda võõrastama puritaanlikumad inimesed, kes eelistanuks kont-kõhus karmi rahvaisa. Vabailma noortele sobis ta hästi. Semutsemisel on oma hind: kui asi läheb tõsiseks, ei võeta sind enam suure autoriteedina.
Eestis ei saadud aru Ilvese tähendusest meie tulevikule
Lõpuks aga peamine vastuolu presidendi ja meedia suhetes: igasugune suhtlemine on teatavasti kahepoolne akt. Eesti meedia aitas kogu presidendi institutsiooni usaldusväärsuse langemisele tublisti kaasa, kirjutades aastate kaupa pigem suurte pealkirjadega esileedi pisitoimetamistest, janunedes kollaseid uudiseid eraelust, samal ajal kui president Ilves pidas ajaloolisi poliitilisi kõnesid rahvusvahelistel foorumitel, mida Eesti meedia ei pannud kas üldse tähele või ei saanud mõhkugi aru nende kõnede ja tippkohtumiste tähendusest Eesti julgeolekule, mainele ja tulevikule. Mistap usalduse või pigem usaldamatuse hinne kolm miinus kuulub pigem Eesti meediale kui lahkuvale presidendile.