Peeter Koppel: tundub, et maailma kahe olulisema valuuta vahetuskurss on varsti üks ühele

Peeter Koppel Foto: Mihkel Maripuu

Hiljuti kasutas kohaliku sotsiaalmeedia kõige kõrgema meelelahutusliku väärtusega «toimetaja» kellegi hoomamatu rikkuse kirjeldamiseks rahaühikuna eurot. Minul riivas see silma, sest millegipärast olen ma harjunud, et tõsistest summadest rääkides on rahaühikuks USA dollar (USD), kirjutab arvamusportaali kolumnist Peeter Koppel.

Seda nii sellepärast, et see on globaalne reservvaluuta – eri riikide keskpangad hoiavad selles reserve kui ka sellepärast, et kuni pool kõigist maailma majandustehingutest lepitakse ühel või teisel moel kokku dollaris. Rääkimata sellest, et kõiki olulisimaid toormeid kaubeldakse dollaris ning katsed ameeriklastele koht kätte näidata ja hakata kauplema näiteks naftaga mõnes muus valuutas on jäänud parimal juhul suure egoga tegelaste võimaluseks end meedias käepigistusi tegemas näidata.

Isegi maailma juhtiv, ka kahtlemata mõjukaim, majandusajaleht (just ajaleheks nad end nimetavad) The Economist teisendab kõik summad dollarisse, sest see on lihtsalt maksimaalselt suurele osale lugejatest kõige arusaadavam.

Meile siin, kes ostame oma piima ja leiba eurode eest, võivad mõne aja pärast tunduda dollaris esitatavad summad vägagi arusaadavad. Nimelt tundub kangesti sedasi, et maailma kahe olulisema valuuta vahetuskurss liigub suunas, kus ühe euro eest saab (ainult) ühe dollari.

Ameeriklased on oma majanduse stimuleerimisel olnud eurooplastest tublimad – ja mis seal salata – nad saavad paremini hakkama ka strukturaalselt.

Peamine põhjus on see, et ameeriklased on oma majanduse stimuleerimisel olnud eurooplastest tublimad – ja mis seal salata – nad saavad päriselt paremini hakkama ka strukturaalselt. See on tekitanud turule aimduse, et USA majanduskasv võib lähematel kvartalitel olla oodatust kiirem. See tähendaks aga omakorda seda, et dollari Föderaalreservi poolt otsustatavad suunavad intressimäärad võivad tõusta ka oodatust kiiremini.

Euroalal on lood teised – pigem oodatakse seda, et võrreldava perioodi lõikes niigi kesine kasv aeglustub veelgi. See tähendaks aga seda, et keskpank võib pikendada oma rahatrükiprogrammi. Võimalik, et vastavasisuline otsus või vähemalt vihje selle võimalikkusele saabub detsembris. Detsembris oodatakse ka ameeriklastelt tegutsemist – esimest intressitõusu üle väga pika aja.

Seega USA ja Euroopa intressimäärad lähevad teineteisest üha kaugemale ning paraku näib sama toimuvat ka majandustega. Eurooplased seisavad silmitsi üha suuremate probleemide ja üha kasvava (poliitilise) ebastabiilsusega, keskpangal pole enam võimalik jäneseid mütsist välja tõmmata ja oodata on vaidlusi teemal, kes ja kuidas peaks majandusel «tuld all» hoidma. Mida rohkem segadust sellised vaidlused tekitavad, seda tõenäolisem on see, et euro võib odavneda isegi allapoole eelmainitud tasemest üks ühele.

Mida peaks sellest järeldama investor?

Tunnistan ausalt, et mina hoian enda valitsetavates portfellides professionaalses keeles öelduna «dollari riski lahti» ehk kasutan muuhulgas instrumente, mis võidavad dollari kursi tõusult euro vastu.

Põhjuseid selleks on kaks. Esiteks juba eelkirjeldatud ootus dollari tugevnemiseks euro vastu. Teine on aga mõnevõrra proosalisem – nimelt kipub dollar tõusma enamikul juhtudest siis, kui riskantsete varade turgudel leiab aset mõni mõõdukam ehmatus. See aga on juba päris hea, kuid samas väga lihtne vahend portfelli riske veidikene meeldivas suunas reguleerida.