Suur Vanker 1996 FOTO: Peeter Langovits

Lähenemas on aasta lõpp, mil tehakse kokkuvõtteid, mina meenutaksin kultuuriauhinda «Suur Vanker», millele pandi alus 23. oktoobril 1996, ning neid, keda toona esile tõsteti.

Uut erakapitalil põhinevat kultuuriauhinda, selle põhimõtteid ja preemiaid tutvustati Viru hotelli konverentsisaalis Grand. «Suur Vanker» oli esimene mitut kunstiala hõlmav eraalgatuslik kultuuriauhind Eestis. Ja asutati selleks, et kultuuri toetamisse äriringkondi kaasata ja sel moel parimatele teatri-, muusika- ja filmiloojatele nii moraalset kui majanduslikku tuge pakkuda.

Laureaadid said pisikese pronkskuju ja rahalise preemia. Kinnisel konkursil valitud auhinnaskulptuuri autor oli skulptor Tauno Kangro. Tema loodud «Suure Vankri» skulptuur oli ajendatud Kreeka mütoloogiast ja kujutas jumalanna Kallisto taevasse minekut.

Preemiate kandidaate said üles seada nii üksikisikud kui kollektiivid kolmes valdkonnas. teater, muusika ja filmikunst. Et Suures Vankris on seitse taevatähte, nii koosnes ka iga valdkond seitsmest kategooriat. Avalduste põhjal valis nominendid oma ala professionaalidest koosnev 10-liikmeline sõltumatu komisjon.

28. detsembri pidulikul kontserdil Estonia teatrisaalis, mille lavastas Mait Agu, kuulutati välja 21 kultuuriauhinda. Üle kolme tunni kestnud etendus algas Urmas Lattikase muusikale seatud Mait Agu kompositsiooniga «Muusad». Õhtut juhtisid Reet Oja ja Üllar Saaremäe.

Alustati teatri valdkonna parimatega. Tutvustati iga kategooria kolme nominenti. Preemiad andis üle Tallinna Panga juhatuse esimees Rait Lukas. Auhinna pälvisid Mikk Mikiver (lavastaja), Martin Veinmann (meesosatäitja), Kaie Kõrb (naisosatäitja), Lembit Eelmäe (kõrvalosatäitja), Peeter Konovalov (muusikaline kujundaja), Eldor Renter (kunstnik) ja Madis Kõiv (näitekirjanik). Pärast Rakvere teatri lustakat etteastet Shakespeare’i teostest valitud paladest mindi vaheajale.

Õhtu teine osa algas balletiminiatuuriga «Laotus». Muusika valdkonna laureaatideks kuulutati Erkki-Sven Tüür (helilooja), Jassi Zahharov (meeslaulja), Pille Lill (naislaulja), Tõnu Kaljuste (dirigent), Raul Vaigla (instrumentalist), Indrek Patte (arranžeerija, helirežissöör) ja Tõnu Trubetsky (tekstiautor). Õhtujuhid teatasid, et leiti lisaressursse, ning lavale jõudsid «Kolm tenorit». Elevust jätkus ka vaheajal kuluaarides, mil pildistati ja võeti intervjuusid.

Saali pimenedes juhatas meie filmilõikudest valminud videomontaaž «Äratundmisrõõm» sisse filmi ja televisiooni valdkonna auhindade jagamise. Preemia pälvisid Tõnis Kask (režissöör), Aleksander Eelmaa (meesosatäitja), Helgi Sallo (naisosatäitja), Jüri Suurevälja (operaator), Margus Vettik (montaaž), Priit Tender (kunstnik) ja Toomas Kall (stsenarist). Gala lõpetas Arsise kellade koor. Järgnes vastuvõtt.

Kultuuriringkondades tekitas üritus vastakaid arvamusi, eriti kategooriate osas. OÜ Eesti Kultuuriauhind jätkas oma tegevust aasta ringi, seda kuni 1999. aastani.