Neeme Korv

FOTO: Peeter Langovits

Asjatundjate hinnangul on Eestis poolteist miljonit kodutut kassi-koera. Teadvustagem, et seda on rohkem kui meie riigis elanikke.



Kuulen juba vastuväiteid: vaadake, kui vilets on meie inimeste toimetulek, miks peaksime kulutama ressurssi ja energiat loomadele! Siiski, kui sotsiaalsest, soolisest jms ebavõrdsusest räägitakse-kirjutatakse, peetakse konverentse ja tehakse süsteemseid uuringuid, siis hulkuvate koduloomade küsimus on suuresti lahti rääkimata. Tagajärjed on valdavalt jäetud vabatahtlike õlule ja rahakotile, tasuks naeruvääristatakse neid tublisid inimesi avalikus ruumis «loomahullu» või «fanaatiku» tiitliga.

Vaid Nõukogude Liidu tüüpi totalitaarses ühiskonnas saab luua propagandapildi, et nõrku ja väeteid polegi. Normaalses riigis toetab tugevam osa nõrgemaid, kelle hulka kuuluvad kahtlemata ka need loomad, kes vajavad inimese lähedust ja kaitset. Täpselt samuti nagu inimestest eluheidikute puhul, tekivad ka koduloomadest heidikud ühiskondlike probleemide tõttu ning tekitavad hiljem juba ise kõikvõimalikke probleeme. Seepärast – mõistkem neid õnnetuid hingi.