Ott Karulin: üks roll – presidenditegija Taavi Linnamäe

Ott Karulin. Foto: Mihkel Maripuu

I pilt. Presidendikandidaadid on kogunenud Delfi ja EPLi ühistoimetusse, et pidada maha ei tea mitmes debatt. Meeleolu on mõtlik, sest esimese hääletusvooruni riigikogus pole enam nädalatki. Kandidaatidest eemal, omaette, istub šatäänide juuste ja tooni võrra tumedama mõnepäevase habemega noormees. Tema pilk on enamjaolt nutitelefoni ekraanil, aga teeb aeg-ajalt kontrollkäigu üle terve ruumi, kirjutab Ott Karulin Sirbis. 

II pilt. Sama koht ja kandidaadid, kes aga nüüd lõbusamas meele­olus: aasitakse vastaskandidaatide riietuse, sh käekoti üle, meenutatakse eelmisi kordi – on ju see kamp killavoorina liikunud juba kuid. Õhus on siiski pinget, sest valimiskoguni on vaid neli päeva. Šatään noormees (ega ta ilmselt nii noor olegi, aga mõjub poisikeselikult) on samuti kohal ja istub omaette.

III pilt. Estonia kontserdimaja kesk­rõdu. Presidendikandidaadid istuvad reas, Allar Jõksi vasemal käel, ülejärgmisel istmel, on koha sisse võtnud tuttav noormees. Ikka halli riietatud, ninal tugeva kandilise raamiga prillid.

IV pilt. Mõned päevad hiljem. Noormees saadab endiselt varjuna – on küll lähedal, aga ikka mõni samm eemal – presidendikandidaati. Sel korral on see Kersti Kaljulaid.

Taavi Linnamäed on juba nimetatud presidenditegijaks: Jõks jõudis tema nõustamisel ehk üllatuslikultki valimiskogu II hääletusvooru, mistõttu pole ka imestada, et in medias res kampaaniasse sekkunud Kaljulaid just tema abi palus. Nüüd on nad mõlemad Kadriorus: üks presidendi, teine avalike suhete nõunikuna.

Taavi Linnamäed on nimetatud ka krõbedamate sõnadega, eriti pärast seda, kui tema vend ühismeedias Oudekki Loonele eakohatut seelikupikkust ette heitis. Õige pea kaevati välja ka presidenditegija enda vanad postitused, kus ta muu hulgas ironiseeris soolise võrdõiguslikkuse voliniku üle. Muidugi leidus kohe neidki, kes vennakesi kaitsma asusid.

Olukord meenutab Orgoni ja proua Pernelle’i vastasseisu ülejäänud majarahvaga Molière’i «Tartuffe’is», kus esimesed on veendunud nimitegelase vagaduses ja süütuses, teised aga näevad temas kurjuse ja patu kehastust ega mõista sugugi, kuidas saab tahta esimese naisena Eesti presidendiks valitud Kaljulaid sellist matsi oma meeskonnas näha. Sest kui ka nentida, et matslikult väljendus tema vend, on ikkagi kahtlane, et Taavi Linnamäed ümbritsevad inimesed muudkui labasuse reha otsa astuvad (Jõks arvamusfestivalil Paides!).

Hent Kalmo on draamateatris mängitavat «Tartuffe’i» arvustades kirjutanud: «Mulje Tartuffe’ist kui nööritõmbajast on petlik. [—] Need, kes jäävad näidendis Tartuffe’i juttu uskuma, pole sugugi passiivsed ohvrid. [Nad] leiavad selles võltsvagamehes väärtusliku liitlase, kelle abil ülejäänud majakondsetele koht kätte näidata» (Sirp 27. XI 2015).

Kas tõesti on ka Kaljulaid lasknud end ära petta Taavi Linnamäe paist väljanägemisest ja malbest olekust? Kas me sellist presidenti tahtsimegi?

Nagu Tartuffe, kes ilmub lavale alles kolmandas vaatuses, pole ka Taavi Linnamäe end õigustama kiirustanud. Las koerad hauguvad, tema liigub edasi. Kirjutatakse ju vendade Linnamäede asutatud Cloud Media kodulehelgi: «Taavi teab, kuidas koostada ja edastada oma sõnumeid nii, et need viiksid soovitud tulemuseni.» Ilmselt teab ta kogenud spin doctor’ina sedagi, millal parim sõnum on vaikimine.

Nii et kaval on see Taavi Linnamäe, meelitades ka üle tõlgendama. Näiteks presenteeris ta kolm aastat tagasi Facebookis oma kunstikogu esimest maali, Mihkel Maripuu „Embust“, millel võib suurema fantaasiatagi näha üksteist hoidmas kaht naist. Foto kommentaarideski küsiti, kas maal ikka esindab piisavalt konservatiivseid väärtusi. Võib-olla oli seegi postitus Taavi Linnamäe spinn, ettevaatusabinõu avaliku arvamuse rahustamiseks, kui peaks kunagi juhtuma, et tema seisukohad paksu pahandust tekitavad?

On siiski kaheldav, et Linnamäe juba kolm aastat oma Kadriorgu minekut ette on valmistanud (on ju?). Nii osav pole isegi Tartuffe. Kui aga nõustuda arvustajaga, et Tartuffe’i uskujad «pole sugugi passiivsed ohvrid,» on võimalikud järeldused uue presidendi kohta isegi hirmutavamad. Aga ärme rutta sündmustest ette – me pole kolmanda vaatusegagi ühele poole saanud, sest Tartuff’i avarepliik pole veel kõlanud. Magusamad paljastused ootavad kõik alles ees.