/nginx/o/2013/10/20/2557392t1h4326.jpg)
Tänase hõimupäeva künnisel on kohane meenutada, et Eestis on läbi aegade elanud soome-ugri rahvaid ja kõneldud nende keeli. Paraku peab tunnistama, et viimastel aastakümnetel on siinsed soomeugrilased olnud Eesti venekeelse elanikkonna taastootjad, kirjutab Jaak Prozes Sirbis.
Täpsema pildi saame, kui võrdleme kahe viimase rahvaloenduse andmeid.
Tabeli kommentaariks mainin, et sedapuhku on lähtutud vastustest emakeele kohta. Statistikaamet on defineerinud: emakeel on keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida osatakse üldjuhul kõige paremini. Lapse emakeele nimetasid vanemad. Kui vanematel oli lapse emakeele üle otsustamisel raskusi, märgiti keel, mida leibkonnas tavaliselt kõneldi.
Üldtendents on siiski selline, et emakeelsete soome-ugri rahvaste arv väheneb Eestis veelgi kiiremini kui nende koguarv. Pole ju Eestisse tuldud oma keelt ja kultuuri kaitsma, veel vähem arendama. Seetõttu on ka siia elama jäänud soome-ugri rahvaste keelepõhine rahvusidentiteet suhteliselt nõrk, nõrgem kui kodumaal. Näiteks Mari Vabariigis peab üle 80 protsendi maridest mari keelt emakeeleks, udmurtidel-komidel on see näitaja umbes 60 protsenti.
Asjaolu, et Eesti Vabariik toetab kõigiti soome-ugri rahvaste rahvuslikku identiteeti ja organiseerumist, pidurdab küll nende rahvaste assimileerumist, kuid tendents on siiski hoopis venestuda ja seda veel 25 aastat pärastEesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Peapõhjusena võib välja tuua, etjätkuvalt elab siin palju nõukogude ajal siia tulnud soomeugrilasi, kes panid lapsed vene kooli ja rääkisid nendega vene keeles. Suur osa hiljem Eestisse õppima või tööle asunutest teeb nii ka praegu. Toon siinkohal ära mõned andmed, mis näitavad vene keelele üle läinute suurt ja üha suurenevat hulka. Näiteks 2000. aastal pidas Eestis elavatest soomlastest 29,9, karjalastest 67,9, udmurtidest 56,4, komidest 58 ja maridest 52,2 protsenti vene keelt emakeeleks, 2011. aastal aga soomlastest 34,3, karjalastest 75,2, udmurtidest 64,2, komidest 63,2 ja maridest 51,9 protsenti. Seega on keelelise venestumise jätkuv tendents ilmne ja nii on see tegelikult ka teiste siinsete rahvaste puhul (v.a rahvused, kes on Eestisse asunud pärast 2000. aastat).*
Kui tulla tagasi tabeli juurde, võib öelda, et mõnevõrra erinevad teistest marid ja ungarlased, kelle hulgas on palju tugeva rahvusteadvusega inimesi. Nende puhul ei ole märgata ei arvulist vähenemist ega ka jätkuvat venestumisprotsessi. Mordvalastega on aga toimunud väga suur muutus, mis on ilmselt seotud sellega, et enam polnud võimalik emakeelena nimetada mordva keelt, mida ju tegelikult polegi olemas. 2011. aastal loendati esmakordselt eraldi ka 20 ersa keelt ja 56 mokša keelt emakeeleks pidavat inimest. 2000. aastal küsiti mordva keele kohta. Võimalik, et osa mordvalasi leiab tabelis soome-ugri keelt emakeeleks pidavate elanike seast.
Erinevalt teistest soome-ugri rahvastest ei ole rahvastikustatistikas ära toodud, mis keelt peavad emakeeleks ingerisoomlased (tabelis on fikseeritud keel, mida nad peavad rahvuskeeleks). Esmakordselt loendati rahvaloendusel ingerisoomlasi eraldi rahvana 2000. aastal, mäemarilasi ja mäemari keelt emakeeleks pidavaid inimesi pole aga kunagi eraldi loendatud.
Väidetavalt ei pandud permikomi keelt 2011. aastal oma emakeelena kirja, kuid kaudsetel andmetel peaks permikomi keele kõnelejaid olema komi keelt emakeeleks pidavate inimeste seas.
Soome-ugri keelt kui niisugust pole olemas. Siiski on huvitav, et tähelepanuväärne hulk inimesi on pidanud emakeeleks soome-ugri keeli. Ma ei oska seda pädevalt selgitada. Võimalik, et tegemist on segaperekondadest, eelkõige mari-udmurdi, eesti-soome perekonnast pärit inimestega või siis tõesti mordvalastega.
| Rahvas | 2000 (% üldarvust) | 2011 (% üldarvust) | Muutus% |
| Soomlased | 4932 (41,7) | 2621 (34,5) | -46,9 |
| Mordvalased | 238 (42,3) | 76 (17,4) | -68,1 |
| Ingerisoomlased | 124 (34,6) | 93 (25,2) | -25,0 |
| Marid | 116 (47,3) | 116 (48,1) | 0,0 |
| Ungarlased | 111 (64,5) | 116 (48,1) | +3,6 |
| Karjalased | 105 (24,4) | 68 (18,7) | -35,2 |
| Udmurdid | 96 (39,8) | 68 (35,2) | -29,2 |
| Komid | 58 (42,0) | 38 (33,9) | -34,5 |
| Isurid | 30 (48,4) | 14 (25,0) | -53,3 |
| Vepslased | 17 (39,5) | 14 (25,9) | -17,6 |
| Permikomid | 7 (35,0) | – | -100,0 |
| Vadjalased | 4 (44,4) | 5 (125,0) | +25,0 |
| Handid | 2 (66,7) | – | -100,0 |
| Liivlased | 2 (40,0) | 3 (13,0) | +50,0 |
| Neenetsid | 2 (40,0) | 1 (100,0) | -50,0 |
| Saamid | – | 1 (40,0) | +100,0 |
| Mansid | – | – | – |
| Soome-ugri keeled | – | 42 | |
| KOKKU | 5606 | 3199 | -42,9 |
*Samal teemal vt Aili Künstler, Tilluke riigikeel globaalses maailmas. Intervjuu Irene Käosaarega. – Keele Infoleht 3. VI 2016 – toim. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/tilluke-riigikeel-globaalses-maailmas/
/nginx/o/2019/11/07/12722325t1h8339.jpg)