Monika Pramann Salu: kuidas elada?

Monika Pramann Salu Foto: Peeter Langovits

Kui laps tuleb matemaatikatunnist, siis kas ta peaks ka kodundustunnis teadma, et 1 detsiliiter on 100 milliliitrit? Kas odavam on osta kooritud või koorimata kartulit? Kas raha tuleb seina seest?

Me puutume iga päev kokku tõsiasjaga, et lapsed jäävad üha kaugemale tegelikust elust. Ei ole põhjust üllatuda, et Eestis on suur hulk SMS-laenu «ohvreid» - kust peaks noor inimene üldse saama teadmised, kuidas oma elu majandada!?

Norras täitub 2009. aastal 100 aastat kodumajapidamise ökonoomika õpetajate õpetamisest. Iirimaal on igas suuremas linnas kodumajapidamise ökonoomika kolledž, instituut vms asutus. Helsingi Ülikoolis on kodumajanduse õppetooli juures 10 doktoranti. Kas hea lugeja oskab öelda, mitu aastat on Eestis kodumajapidamise õpetamisega tegeletud, kes seda distsipliini tänapäeval õpetab, kes neid õpetajaid õpetab? Haridusametnikud tormavad nüüd selgitama, et meil käib SEE õpe integreeritult läbi kõikide õppeainete. Kas ikka käib? Ja kui käib, siis miks meie lapsed ei oska kooli lõpetades planeerida oma eelarvet, tarbida võimetekohaselt ega pea kohustusi vabaabielus võrdseteks registreeritud abieluga?

Eestis võid kohata üksikuid koole ja üksikuid õpetajaid, kes õpetavad lastele väärtusi, võimetekohase ja rõõmuderohke elu saladusi. Veel vähem on neid õppeasutusi, kus ka noormeestele antakse võimalus tutvuda söögitegemise, kodu korrashoiu jms
kunstiga. Eesti ühiskonnas ei eksisteeri ju ammu talupere mudelit, kus meeste ja naiste tööl oli selgelt erinev jaotus. Kui noor mees alustab iseseisvat elu, siis miks me ei hoolitse, et ta oleks saanud ettevalmistuse eluks - kas või selles osas, kuidas oma elamine puhas hoida!?

Võite öelda, et on iga pere enda asi oma lapsed eluks ette valmistada. Jah, muidugi, aga karm tegelikkus on selline, et enamikus peredes seda ühel või teisel põhjusel ei tehta. Kas on vanematel kogu aeg kiire vms. Last koristustöödesse või söögitegemisse kaasates kulub rohkem aega - ta ju ei oska, teda on vaja juhendada, tal läheb untsu ja valesti ning kulub aega, et see üle ja ümber teha. Nii jäetaksegi lapsed tegemistest kõrvale ning kui nad suure(ma)ks saavad, ei jõuta ära imestada, et nad ei oska ega saa hakkama. See suhtumine kandub üle ka väärtustesse teistes valdkondades. Ja jällegi on asjatu imeks panna, et suure hulga inimeste jaoks ei oma kohuse- ja vastutustunne mingit sisu. Põhjus ja tagajärg on selges seoses!

Õnneks ei ole meie ühiskonnas veel kõik kadunud. Nii kaua, kui inimesed teadvustavad, et probleem eksisteerib, nii kaua on lootust, et leiduvad jõud, kes on valmis ja suudavad lahendusi otsima ja rakendama hakata.

Eduka Elukorralduse Edendajate Ühendus ühendab hulka väga erineva taustaga inimesi. Nad koondasid oma eluliste küsimuste lahendused ning nii sündis Eesti esimene nüüdisaegne kodumajapidamise ökonoomika õpik-käsiraamat, mis juba detsembris kõigi soovijateni jõuab.

Eredaima päikesekiirena esmapilgul hallis ja lootusetus olukorras võib kirjeldada Eesti Käsitööõpetajate Seltsi «Aita» ja Eesti Tööõpetajate Seltsi eestseisuste ning teiste innovaatiliste pedagoogide ja mittetulundusühingu entusiastide ideed: asuda kaasajastama ka õppekava. Ja ikka nii, et mitte ainult tüdrukud, vaid ka poisid igapäevaelus hakkamasaamist õpivad.

Kodumajanduse üks läbivaid küsimusi on tarbimine. Et see ei ole enam tabuteema ja et seda on vaja juba koolis lahti seletada, tunnustab ja toetab ka aasta viimastel kuudel toimuv Tarbimiskonverents. Konverentsi raames tulevad Eestisse mõtteid tooma ka kodumajanduse asjatundjad Helsingi Ülikoolist ning mujalt. Ehk saavad Eestis õpetajaid õpetavad ülikoolid sellest julgust ja indu, et kodumajapidamise kunsti on vaja õppida ja õpetada ning et see on midagi palju enamat kui kudumine ja söögitegemine!