Tere, Kersti

Foto: SCANPIX

Loodan, et praegu, kui Sa seda kirja loed, on ihukaitsjad hetkeks Sinu kõrvalt lahkunud ja Viktor pole veel tulnud. Naudi minuteid, kui viibid oma kabinetis üksi. Sääraseid momente ei saa olema palju. Kasuta neid maksimaalselt. Presidendi amet on üksildane, aga seltskonnast pole iialgi puudus. Seltskonda valida president ei saa.

Jätan selle kirja Sulle laua peale. See on vana Kadrioru traditsioon. Uut tulijat ootab ees ümbrik läkitusega, kus ametist lahkunud president tervitab järeltulijat ja annab viimased, kõige tähtsamad juhtnöörid. Mina sain omal ajal säärase kirja Arnoldi käest. Peab tunnistama, et härra Rüütli õpetussõnadest oli palju kasu. Eriti mis puudutab Viktorit. Viktorit ei tasu karta, aga vihastada teda ei tohi. Viktor ärritub kergesti ja võib muutuda metsikuks. Oled kindlasti kuulnud, mis juhtus Johannes Vares-Barbarusega. Kusjuures Päts enne küüditamist hoiatas Barbarust, aga multiplitseerit inimene ei kuulanud teda. Tagajärg oli hirmus. Kohtad Barbarust varsti. Täiskuuöödel kummitab tema vaim vannitoas. Midagi halba õnnetu Barbarus ei tee, ta lihtsalt loeb oma värsse ja kritiseerib kodanlikku vabariiki kuni esimese kukelauluni.

Kui Viktor tuleb, kuula teda tähelepanelikult. Ära vaidle vastu, ära sega tema jutu vahele. Kõik, mis Viktor taldrikule paneb, tuleb ära süüa. Omavahel öeldes on Viktor üpris vilets kokk, aga ära seda talle maini. Lennart tegi selle vea, et kritiseeris Viktori valmistatud toidu maitset ja pidi karistuseks mitu aastat soojendatud boeuf à la tartar’i sööma. Kindlasti kingib Viktor sulle omakootud käpikud. Need olgu Sul alati käes, isegi kevadel ja suvel. Jah, eriti suvel.