/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/05/26/374403t1h882d.jpg)
Maailma suurim suhtekorraldusfirma korraldas küsitluse, et saada hinnangut Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu tegevusele, ning tulemus – «keskpärane» – pole tegelikult üllatav.
Juhtkiri: palju kohustusi, vähe aega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjonil ei ole kerge olnud. Majanduskriis paljastas mitme liikmesriigi lodeva finantsdistsipliini ning see on külvanud kahtluse euro püsimise suutlikkuses üle terve ELi. 1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepingu rakendamise tekitab siiani lisapingeid institutsioonide omavahelise võimuvõitluse tõttu.
Sama lepingu kohaselt ametisse nimetatud Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Herman Van Rompuy ning Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika esindaja Catherin Ashton on esinenud – pehmelt öeldes – tagasihoidlikult. Parafraseerides kunagist USA välisministrit Henry Kissingeri: kui ta tahaks helistada Euroopa esindajale, siis neile ta küll ei helistaks.
Ent kui arvestada, et suur osa volinikest, eesotsas presidendi José Manuel Barrosoga on komisjoni liikmed juba teist koosseisu järjest, siis tekib küsimus: on ehk tegemist mugandumisega ELi põhilises täidesaatvas institutsioonis? Selline kahtlus tekkis esimest korda juba mitme voliniku kuulamisel europarlamendis.
Euroopa Liidu asju näivad määravat eelkõige Saksmaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, milline asjaolu võib küll sobida nende riikide kodanikele, kuid muudab teiste liikmesriikide avalikule arvamusele kauge ja bürokraatliku Brüsseli veel kaugemaks ja bürokraatlikumaks.
Riikidevahelised kauplemised pole midagi ebatavalist ka Euroopa Liidus. Ent majandussurutis ja Lissaboni leppe juurutamine on laiendanud «halli ala», kus igale otsusele eelneb taas võimumängude ahel.
Üks näide Lissaboni kasvuraskustest on ka möödunud aasta lõpus aset leidnud eelarvekaklus Euroopa Parlamendi ja liidunõukogu vahel, kus lisaõiguse saanud parlament püüdis kindlustada endale edaspidiseks suuremat sõnaõigust, seades nii ohtu uue eelarve rakendamise.
Nüüd aga käivad tagatubades läbirääkimised uue eelarveperspektiivi üle, mis määrab ühenduse rahavoogude kulgemise pikemaks perioodiks. Komisjon peab olema tugev, et seda protsessi asjalikult juhtida.
Selleks et EL saaks võimalikult valutult finantskriisist välja ning Lissaboni lepe saaks ühendust efektiivsemaks muuta, peab Euroopa Komisjon end tõsiselt kokku võtma ja taastama usu ühise Euroopa toimimise võimalikkusesse.