Poliitiline koefitsient

Kadri Maasik Foto: A.Peegel

Tallinna kesklinnas rahandusministeeriumi tornmaja 6. korrusel asub riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakond. Just selle osakonna juhataja Kadri Maasik pani koos kolleegidega kokku kolmapäeval avalikustatud hinnatabeli parteide valimislubaduste kohta.

Tabeli eesotsas on Keskerakond, rohelised ja sotsid, kelle lubaduste täitmine maksaks riigile 1–1,8 miljardit eurot aastas, suurtest parteidest on kõige odavama programmiga välja tulnud Reformierakond, kelle lubaduste taha on pandud hinnasilt 0,2 miljardit eurot.

Parteid reageerisid ägedalt. «Rahandusministeeriumi arvestus on Reformierakonna poliitiline dokument,» kärkis Mart Laar. Eiki Nestor oli mõnevõrra leebem, lisades siiski, et teatud poliitiline koefitsient ministeeriumi arvudes ilmselt on.

Kadri Maasik on vaatamata noorusele (29) kogenud ametnik, kes töötanud ministeeriumis üheksa aastat. Kuus aastat tagasi üritas Andrus Ansipi büroo Maasikut enda nõunikuks värvata, kuid tollane rahandusminister, (siis) rahvaliitlane Aivar Sõerd pani veto – ministeerium ei tohi nii head spetsialisti käest anda.

Ansipiga pole Maasiku suhted aga sugugi mitte alati soojad olnud ning sellest ka siiani see üks ja ainus kord, kui ta on meedia tähelepanu pälvinud. Eesti Ekspress kirjutas Maasikust kolm aastat tagasi suure artikli pealkirjaga «Ansip pragas oma vea pärast noore ametnikuga».

«Koslepi teeninud nääpsuke neiu istus sauna kättesaamise järel mõnda aega nagu puuga pähe saanud. Seejärel lahkus tütarlaps ruumist ning kogu valitsuse istungilt,» kirjutas Ekspress.

Loo taust oli selles, et päev varem oli Ansip loetlenud «Aktuaalses kaameras» lõhkilaenanud omavalitsusi, kuid eksis nimedega. Ansip süüdistas just Maasikut valeinfo edastamises. Nagu hilisem kajastus näitas, oli ilmselt aga tegu peaministri enda väärtõlgendusega.

Seega, Maasik teab, mis tunne on olla poliitikute tule all. Valimislubaduste hindamisel ta eitab poliitilist survet. «Meie jaoks on see rutiinne töö,» ei taha Maasik kriitikaga nõustuda. Ta viitab ka, et sama asja – valimislubaduste hinda riigieelarvele – tegid nad ka neli aastat tagasi, kui rahandusministriks oli Sõerd.

Ühes asjas on trump kindlasti Maasiku käes – ministeerium on arvutused teinud avalikuks, iga rea taga näidanud, mis eeldustele tuginetakse ja kuidas on kalkuleeritud. Igaüks saab näpuga järge ajada ja üle kontrollida. Parteid on küll öelnud oma lubaduste hinna, aga ses osas, kuidas selleni jõuda, valitseb vaikus.

Näiteks väidavad sotsid, et ettevõtete tulumaks tooks eelarvesse igal aastal 121 miljonit eurot, rahandusministeeriumi arvutus, et 40 miljonit. «Kontrollisime seda mitu korda üle,» ütleb Maasik «Ma aga ei tea, mis metoodikaga sotsid oma summani jõudsid.»

Teine suur kriitika on käinud selle kohta, et rahandusministeerium on oma arvutustest välja jätnud terve rea Reformierakonna lubadusi. «Praegu aetakse näpuga järge Reformierakonna programmis, jätsime aga välja ka paljud teiste parteide lubadused,» selgitab Maasik.

Jutt käib siis lubadustest, mis juba riigi arengukavadesse ja eelarvekavadesse sisse planeeritud. Ehk asjad, mis tulevad niikuinii ja eelarvele lisamõju ei avalda. Pigem võiks kriitika suunata parteide pihta, kes esitlevad omaenda uute lubadustena asju, mis niikuinii määratud tulema. Ja ilmselt on Reformierakond tänu oma positsioonile valitsuses seda propagandistlikku võtet teistest osavamalt kasutanud.

Ilmselt on ka rahandusministeeriumi dokumenti sattunud sisse vigu, võimalikke väärtõlgendusi, näpukaid, aga päris kindlasti on see tõele palju lähemal kui parteide endi pakutu, eriti kui parteid ei avalikusta, mis moodi nemad oma tulemusteni jõudsid.