Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Postimees 1938. aastal: värviline foto tõrjub must-valge arvatavasti välja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Agfacolor ja Kodachrome filmid 1938
Agfacolor ja Kodachrome filmid 1938 Foto: lavidaleica.com

Lähemail aastail värviline foto arvatavasti tõrjub must-valge foto hoopis tagaplaanile.

Eile õhtul kõneles K. Leius Loodusuurijate Seltsi koosolekul värvilise foto edusammudest paaril viimasel aastal ja demonstreeris oma värvilisi pildistusi nii üksikvõtetena kui ka kinofilmil.

Sissejuhatuseks tähendas kõneleja, et värviline foto pole mingi uudis. See on ammu tuntud. Värvilised plaadid olid aga niivõrd vähetundlikud, et neid oli tegelikult raske kasutada. Tänavu suvel Agfa laskis müügile värvilise filmi, mille tundlikkus on 15 Din’i, see on sama kõrge, nagu tavalise must-valge filmi tundlikkuski. Sellega saab teha juba igasuguseid momentvõtteid.

Mis puudutab hinda, siis näiteks värviliste diapositiivide valmistamine tuleb pool odavam kui must-valgete klaasdiapositiivide valmistamine. Siin saab diapositiivi kätte umbes 50 sendiga, kuna must-valge diapositiivi valmistamist keegi alla krooni ette ei võta.

Praegu saab teha ainult värvilisi filme ja plaate ühes eksemplaris vastu valgust vaatamiseks või ekraanile projekteerimiseks. Lähemal ajal aga loodetavasti ilmuvad juba müügile ka värvilised paberid, nii et värvilisest filmist või plaadist saab kopeerida ka pilte loomulikes värvides. Mõne aasta pärast võime olla juba nii kaugel, et keegi enam must-valget fotot ei tarvita, vaid tarvitab ainult värvilist.

Värvilisi fotosid demonstreerides selgusid nii mõnedki nähted, mis erinevad harilikust fotost. Nii näiteks kunstvalguse ja päikesevalguse jaoks peab tarvitama eri filmi. Värviline film nõuab palju täpsemat valgustusaega kui harilik film.

Ülevalgustus teeb filmi hõredaks, suur ülevalgustus aga hävitab värvid ja joonise üldse ning teeb filmi peaaegu läbipaistvaks. Värviline foto annab rohkem sügavust kui harilik foto. Ei tohi pildistada vastu päikest. Jne.

Kõige hoolikamat pildistamist nõuavad rohelise värvi nüansid. Need ei tule hästi välja. Ent kõnelejal oli ka paar väga hästi õnnestunud võtet, kus iga taime roheline eri värvus oli täpselt näha ka filmis. Üldiselt aga on nii, et roheline kipub jääma tumedaks ja kollane kipub minema liiga heledaks. Hästi tuleb välja punane värvus.

Ettekannet ja pildistuste demonstratsioone jälgiti suure põnevusega. Eriti seal, kus võis näha samast esemest või stseenist tehtud värvilisi ja harilikke pildistusi.

14.10.1938

Märksõnad

Tagasi üles