Taavi Rõivas, peaminister.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Muutunud julgeolekuolukord sunnib vaatama Eesti riigikaitset laiemalt kui ainult lahingumasinad ja laiguline vorm. Järgmisel kümnel aastal on kaitstud Eesti garantiiks riigi ja elanike senisest ulatuslikum panus, alustades luure- ja kiirreageerimise jõulisemast arendamisest, kodanike ettevalmistamisest kriisides hakkama saamiseks ja lõpetades meie sõjalise tugevuse kasvatamisega koostöös liitlastega, kirjutab peaminister Taavi Rõivas.

Riigikaitse on nagu linn, mis ei saa kunagi päris valmis. Alati saab midagi täiustada, alati on midagi lisada. Riigikaitse eduka arengu tagatis ei ole rapsimine ohtude ilmnedes, vaid ohtude ennetamine ning pikaajaline planeerimine. Juba lähiajal kinnitab valitsus Eesti riigikaitse järgmise kümne aasta arendamise plaani. See riigikaitse olulisim dokument annab visiooni, kuidas kasvab järgmisel kümnel aastal Eesti võime ennast ohtude vastu kaitsta. 

Rahvusvaheline julgeolekukeskkond ei ole alates külma sõja lõppemisest olnud kunagi nii ärev kui praegu. Ukrainas ehk siinsamas Euroopas käib endiselt sõda, kus kahe ja poole aastaga on hukkunud juba ligi 10 000 inimest. Süüria tapatalgutele ei näi kuuendalgi aastal lahendust. Venemaa tahab lammutada senist julgeolekukorda ja pingestab jõudemonstratsioonidega suhteid läänega, mille viimased ilmekad näited on Vene hävitajate provotseerivad haagid Läänemere kohal, aga ka küberrünnakud.

Idast lähtuva agressiooni kõrval varitseb meid lõunast aga sootuks teistsugune, piirideta ja pealinnata oht – terrorism. 14. juulil Lõuna-Prantsusmaal juhtunu tõttu puudutab see Eestit lähemalt kui kunagi varem. Vahetult meie piirkonda puudutavad ohud võivad olla seega ajendatud mujal tekkinud pingetest. Samuti ei pruugi need ohud alati liikuda roomikutel ja marsisammul. 

Varustame meie jalaväe lahingumasinate, soomustransportööride ja iseliikuvate suurtükkidega, kuid järgmisest kevadest toetab meid NATO liitlaste raske soomuspataljon, mille relvastuses on ka tankid.

Eesti riigikaitse põhiülesanne on tagada meie vabadus, meie inimeste meelerahu ja kindlustunne. See on ka sõnum meie partneritele, et Eestisse tasub luua ettevõtteid, investeerida ja turistina külas käia. Eesti riik ei pea oma kaitsevõimet edasi arendama mitte ainult traditsioonilise sõjalise kaitse võtmes, vaid laiapindselt ja kõikehõlmavalt, andes suuniseid siseturvalisuse, elutähtsate teenuste tagamise ja muude riigikaitse tegevussuundade edasiviimiseks.

Eesti sõjalise kaitse tuleviku kujundamiseks arendame kaitseväge nii, et suudaksime koostöös riigisiseste partnerite ja NATO liitlastega võimalikele kriisidele reageerida kiirelt ja otsustavalt. Riigikaitse iseseisva kaitsevõime arendamine on olnud Eesti pikaajaline prioriteet, kuid ajalugu on korduvalt näidanud, et me oleme koos tugevamad kui üksi. Seetõttu oleme NATO 28 liikmesriigiga andnud Venemaa agressiivsele käitumisele ühise hinnangu ja tugevdanud alliansi heidutuspoliitikat. Seetõttu on ka meie liitlaste valmidus varasemast oluliselt kõrgem. Enam ei räägi me hüpoteetilisest või paberile joonistatud liitlaste toetusest – üks osa neist on nüüd Eestis kohal. Teine osa liitlastest on meist aga mõne kilomeetri kaugusel valmisolekuga kiiresti reageerida. See näitab kollektiivset meelekindlust täitmaks alliansi põhiülesannet – vältida sõda ja maandada ükskõik kelle agressiivsed kavatsused.

Paralleelselt Eestis paiknevate liitlasvägede sõduritele tingimuste loomisega jätkame Eesti kaitseväe arendamist võitlusvõimeliseks väeks. Seetõttu jätkame maaväes 1. jalaväebrigaadi arendamist tugeva löögijõuga mehhaniseeritud brigaadiks. Kümne aasta jooksul varustame meie jalaväe lahingumasinate, soomustransportööride ja iseliikuvate suurtükkidega, kuid juba järgmisest kevadest toetab meid NATO liitlaste raske soomuspataljon, mille relvastuses on ka tankid. Paralleelselt suurendame 2. jalaväebrigaadi tulejõudu ja manöövervõimet. 

Ajateenistus ja reservarmee jäävad Eesti riigi kaitse üheks alustalaks. Kaitseliit on ja jääb riigikaitse esimeseks kaitseliiniks. Seetõttu tugevdame Kaitseliidu juhtrolli maakaitse korraldamisel ja parandame nende tulejõudu moodsate tankitõrjesüsteemide Javelin kasutuselevõtuga.

Soovime suurendada kaitseväe kiirreageerimisstruktuuri praeguselt 21 000 enam kui 25 000 inimeseni ning suurendada ka ajateenijate arvu aastas 3200-lt 4000 inimeseni. Eesti riigikaitses peavad saama osaleda kõik, kes seda soovivad, sõltumata nende soost.

Riigi kaitse tugevdamine peab käima käsikäes muutustega sõjapidamises. Meie riigi kaitselahend peab pidama ajaga sammu ning haarama initsiatiivi seal, kus meie teadmised ja ekspertiis on tugevaimad. Seetõttu otsustasime asutada viienda väeliigina küberväejuhatuse, mis loob Eestile sõjaliste küberoperatsioonide võime.

Panustame järgmise kümne aasta jooksul tugevalt luure arendamisesse, info kogumise, seiramise ja analüüsivõime suurendamisse, et avastada ohumärgid aegsasti ja reageerida neile võimalikult vara. Nii meil endil kui ka liitlastel peab olema piisav eelhoiatus, mis annab võimaliku kriisi tekkides õigel ajal infot strateegiliste otsuste vastuvõtmiseks. See võimaldab õigel ajal käivitada vajalikud protsessid nii Eestis kui ka NATOs.

Ühtlasi suurendame siseturvalisuse eest vastutavate asutuste kiirreageerimist ka kõige keerukamates olukordades, et ennekõike tänu politsei- ja piirivalve ning kaitsepolitsei pingutustele vaibuksid kriisid enne nende puhkemist. Ka elutähtsate teenuste osutajate vastupanuvõime parandamine on ühiskonna toimimise seisukohast ülioluline – meie ülesanne on suurendada nende asutuste võimet hakkama saada keerulise ja pikaajalise kriisi tingimustes ning siis, kui näiteks katkevad eluks vajalikud teenused: elekter, vesi ja side.

Eesti järgmise kümne aasta riigikaitse visioon puudutab meid kõiki – kaitseväelasest iga kodanikuni. Eesti riik on küps nendele muutunud sõjalistele ja mittesõjalistele väljakutsetele vastama.