Aivar Voog, Katrin Männaste, Julia Aru: kuidas me soomlaste eeskujul vodkaturistideks hakkasime

Aivar Voog Foto: Peeter Langovits

Kui palju siis eestlased tegelikult Lätist alkoholi ostavad ja kuidas mõjutab eestlaste vodkaturismi järgmiseks aastaks plaanitud aktsiisitõus, kirjutavad Emori uuringueksperdid Aivar Voog ja Katrin Männaste ning andmeteadlane Julia Aru.

Eesti täisealisest elanikkonnast loeb end alkoholi mittetarbijaks umbes viiendik. Neist omakorda umbes pooled on täiskarsklased. Pooled satuvad aasta jooksul korra-paar näiteks mõne tähtsündmuse puhul alkoholi maitsma. Seega, väiksema või suurema sagedusega tarbimisest võime rääkida umbes 80 protsendi elanike puhul. Samas suurusjärgus on ka alkoholi ostvate elanike osakaal. 2016. aastal on Eesti elanikkonnast vanuses 18–74 ostnud alkoholi 81 protsenti.

Rääkides piiri tagant ostmisest ja konkreetsemalt alkoholikaubandusest Läti piiril, tuleb alustada sellest, et eestimaalased käivad välismaal suhteliselt sageli ning suur osa nendest on seal sattunud ka alkoholi ostma.

Nii on viimase aasta jooksul välismaal käinud 50 protsenti Eesti elanikest (TNS Atlas 2016) ning välismaalt on sel aastal alkoholi ostnud 28 protsenti kõikidest Eesti täisealistest elanikest – seega enam kui 250 000 inimest. Tundub tõesti olevat väga suur hulk, kui kujutleda neid kõiki Lätist alkoholi ostjatena. Kõrvutamine eelnevate aastate uuringutega näitab, et välismaalt alkoholi ostnute osakaal on suurenenud – 2014. aastal oli neid 18 protsenti.

Paljudel juhtudel ei ole siiski tegemist spetsiaalselt alkoholi ostmise eesmärgil tehtud reisidega. See on lihtsalt tavapärase tarbimisharjumuse jätkamine kodust eemal olles või teisest riigist koju väikese kingituse kaasatoomine. See tähendab, et välismaalt ostetud kogused on väikesed ning tarbija koguostudes suurt rolli ei mängi. Nii moodustavad enamikul välismaalt alkoholi ostnud inimestel need ostud vaid marginaalse osa kõigist alkoholiostudest.

100 kilomeetri reegel alkoholi puhul ei kehti

Tarbijate hinnangul moodustavad alkoholiostud välismaalt üheksa protsenti kõigist alkoholiostudest (rahalise väärtuse alusel), mis on siiski märkimisväärne osa. Mõistagi ei ole niisugused sõidud alkoholi järele ühtmoodi omased kõigile Eesti piirkondadele, vaid ikka pigem piiriäärsetele aladele.