EKI keelekool. Argo Mund: mesimumm

Argo Mund Foto: Eesti Keele Instituut

Keelemees Henn Saari jagas keelenõuandele esitatud küsimused kunagi kahte lehte: igihaljad ja päevapõnevad. See kehtib ka praegu, kaks kümnendit hiljem. Igihaljad on need, mida on esitatud aastast aastasse ning mille enamikule suudavad keelenõuandjad kas või une pealt vastata. Päevapõnevad on sellised, mida päritakse tavaliselt ainult üks kord ja mis paistavad oma erakordse helgi poolest muust massist silma. Sellised küsimused nõuavad enne vastama asumist rohkem uurimistööd kui igihaljad.

Vahel juhtub, et mõnest päevapõnevate kilda arvatud küsimusest saab igihaljas. Nii läks selle aasta augustis sõna mesimumm käänamisega. Kas keegi vaatas õielt õiele lendavat mesimummu või mesimummi? Kas lasteaiarühma kuuluvad põnnid on mesimummud või mesimummid? Ehk keeleteaduslikult küsides: kas sõna mesimumm tüvevokaal on -u või -i?

Kus keelehäda kõige suurem, seal sõnaraamatute abi harilikult kõige lähem. Võtame hakatuseks lahti kirjakeele normi aluse ehk õigekeelsussõnaraamatu. Seal on esitatud märksõnaga mumm kaks artiklit. Liitsõna mesimumm leiame esimesest artiklist, kus on argikeelne tähendus ’kimalane, mesilane vm suur karvane putukas’. Noolsulgudest saame kätte info, et omastav on u-ga mummu, seega ka mesimummu.