/nginx/o/2015/01/16/3685479t1hf66f.jpg)
Juhan Liiv Soome keeles. Vähe on üleüldse väikerahval kirjanikke, veel vähem aga meil, kes tuntud väljaspool oma rahvuse kitsaid piire. Selles peitubki traagika kõigile kirjanikele, kelle rahvas alles astumas iseseisvana kultuurirahvaste perre.
Postimees 1920. aastal: Liivi töilt langeb vari
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii ka meil. Asjata ei laula Suits – saatuseist trööstituim sündida laulikuks Eestis. Jumaldatakse suurrahvaste kuulsusi, omi aga lastakse nälgida, ei mõisteta neid hinnata.
Juhan Liiv elas suures puuduses ja tema tööd ei leidnud kirjastajat. Alles hauale rutati loorbereid viima.
Ometi, nagu langeks vari uuesti Liivi töilt, nagu kostaks Peipsi kohin jälle temale kord selgemalt. Ilmuvad uued sihid juba tolmunud teoste avaldamise maailma: Juhan Liivi luuletused ilmuvad varsti soomekeelses tõlkes.
Soome silla aatest juhituna on kasvanud mõte soetada mõlemil pool lahte kummagi vennasrahva tõlkelist kirjandust.
Ei võiks ka olla juttu vaimlisest ühendusest, silla mõlemi rahva vahel, kui ei tunta teine teise kirjandust. Ainult kirjandus võiks olla see, mis kaarena ulataks üle lahe – mida mööda siduneks sõprus, üksteisest arusaamine.
Juba aastate eest on meil hakatud tõlkima Soome keelest. See on kestnud vaheaegadega kuni viimase ajani, mille tõttu võime siiski väikest pilku heita Soome kirjandusele. Tüsedamad teosed aga ootavad veel tõlkimist.
12.10.1920