Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Erkki Bahovski: uduse Albioni hullumaja (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.
Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui vahetult pärast Brexiti referendumit jaanilaupäeval tundus, et see on Mandri-Euroopa, mis asub brittide käsi väänama, lastes lendu igasugu ähvardusi, siis praegu on pigem uduse Albioni kord tuurid üles võtta. Üks mu Londonis elavatest tuttavatest nimetas Ühendkuningriigis valitsevat meeleolu hullumajaks.

Ratsionaalse poole pealt on peaminister Theresa May avaldus alustada lahkumiskõnelusi järgmise aasta märtsis mõistlik. Mõlemad osapooled saavad valmistuda ega pea enam kobama pimeduses. Suure tõenäosusega möödub ka Eesti eesistumisaeg Euroopa Liidus brittide lahkumiskõneluste korraldamisega.

May avaldusele järgnenu kisub aga juba Edgar Allan Poe hullumajast kõneleva jutustuse kanti. Nii oli eelmisel nädalal üks uudis, et Briti valitsus keelas Londoni Majanduskoolil kasutada välisteadlaste analüüsi Brexiti kõneluste ettevalmistamiseks. Sinna juurde tuleb lisada, et kummalises olukorras on ka need britid, kes töötavad Brüsselis – nendel on suurim Euroopa Liidu ekspertiis, kuid valitsus neid nende väidetava euromeelsuse tõttu ei usalda. Aga kodumaiseid ja «nakatamata» eksperte napib.

See polnud veel kõik. Siseminister Amber Rudd tuli eelmisel nädalal peetud kõnes konservatiivide konverentsil välja plaaniga, mille järgi peaksid Ühendkuningriigis asuvad firmad esitama neis töötavate välismaalaste nimekirjad. Selle peale kirjutas ekspeaminister David Cameroni endine nõunik Steve Hilton Sunday Timesis, et sama hästi võiksid ministrid teatada välismaalastest töötajate tätoveerimisest numbritega käsivartel. Teadagi, mis riiki ja mis aega see kõik meenutaks. Seda riiki, mille vastu Ühendkuningriik ise võitles.

Praeguseks on Briti valitsusele siiski mingid ratsionaalsuse riismed alles jäänud ja välismaalaste nimekirjade esitamise nõudest on loobutud. Põhiline vaidlus näikse siiski keskenduvat küsimusele, kas britid lahkuvad ka siseturult ehk tuleb nn karm Brexit (Hard Brexit) või mitte. Ses küsimuses on ka parlamendis tekkinud mässuliste fraktsioon, kelle järgi hääletasid britid küll Euroopa Liidust, kuid mitte siseturult lahkumise poolt. May aga paistab toetavat karmi Brexitit.

Tagasi üles