Kui vahetult pärast Brexiti referendumit jaanilaupäeval tundus, et see on Mandri-Euroopa, mis asub brittide käsi väänama, lastes lendu igasugu ähvardusi, siis praegu on pigem uduse Albioni kord tuurid üles võtta. Üks mu Londonis elavatest tuttavatest nimetas Ühendkuningriigis valitsevat meeleolu hullumajaks.
Erkki Bahovski: uduse Albioni hullumaja (2)
Ratsionaalse poole pealt on peaminister Theresa May avaldus alustada lahkumiskõnelusi järgmise aasta märtsis mõistlik. Mõlemad osapooled saavad valmistuda ega pea enam kobama pimeduses. Suure tõenäosusega möödub ka Eesti eesistumisaeg Euroopa Liidus brittide lahkumiskõneluste korraldamisega.
May avaldusele järgnenu kisub aga juba Edgar Allan Poe hullumajast kõneleva jutustuse kanti. Nii oli eelmisel nädalal üks uudis, et Briti valitsus keelas Londoni Majanduskoolil kasutada välisteadlaste analüüsi Brexiti kõneluste ettevalmistamiseks. Sinna juurde tuleb lisada, et kummalises olukorras on ka need britid, kes töötavad Brüsselis – nendel on suurim Euroopa Liidu ekspertiis, kuid valitsus neid nende väidetava euromeelsuse tõttu ei usalda. Aga kodumaiseid ja «nakatamata» eksperte napib.
See polnud veel kõik. Siseminister Amber Rudd tuli eelmisel nädalal peetud kõnes konservatiivide konverentsil välja plaaniga, mille järgi peaksid Ühendkuningriigis asuvad firmad esitama neis töötavate välismaalaste nimekirjad. Selle peale kirjutas ekspeaminister David Cameroni endine nõunik Steve Hilton Sunday Timesis, et sama hästi võiksid ministrid teatada välismaalastest töötajate tätoveerimisest numbritega käsivartel. Teadagi, mis riiki ja mis aega see kõik meenutaks. Seda riiki, mille vastu Ühendkuningriik ise võitles.