Ameerika Ühendriikide presidendivalimised on jõudmas lõpusirgele. Läbi on kaks presidendikandidaatide debattide raundi ning jäänud veel viimane Hillary Clintoni ja Donald Trumpi vaheline väitlusvoor Las Vegases 19. oktoobril. Clintoni ja Trumpi senised sparringud ei ole olnud kuigi sisukad ega ka nii tulised, nagu paljud varem olid oodanud. Sellest annab tunnistust seik, millest kujunes üks viimaste debattide peamisid uudiseid: nimelt, et telekaamerate ees maandus Clintoni peal kärbes.
Taas oli palju ebameeldivat. Räpasus ongi see, millega käimasolev presidendikampaania ajalukku läheb, sest Clintoni ja Trumpi näol on vastamisi kaks ebapopulaarseimat kandidaati, kes on selgelt otsustanud panustada oma vastasmängija negatiivse reitingu suurendamisele enne otsustavat valimispäeva, 8. novembrit. Kõnekas on, et seni viimanegi debatt St. Louisiski algas küsimusega eeskujudest, ent läks kiiresti ja sujuvalt üle Trumpi skandaalsete salvestiste arutamiseks, mille käigus Hillary Clinton süüdistas teda seksismis ja naiste solvamises, millele Trump vastas: «Bill Clinton tegi oma ajal palju hullemaid asju.»
Kui kogu see näotus kõrvale jätta, peab St. Louisis toimunud debattide puhul möönma, et Trump esines tugevamalt kui 26. septembril esimesel presidendikandidaatide väitlusel, kus Hillary Clinton oli selgelt parem ning mis tuntavalt kasvatas ka Clintoni edu Trumpi ees debatijärgsetel küsitlustel. Trumpil õnnestus välja tulla võrdlemisi halvast olukorrast, kui kõne alla tuli tema seksistlik ja äärmiselt ebameeldiv käitumine, ning panna oma oponent raskesse olukorda, esitades muuhulgas ettepaneku luua Hillary Clintoni kadunud e-kirjade skandaali uurimiseks riikliku uurija ametikoht.
Trump on välispoliitikas kahtlemata võhik ning eelkõige tema Venemaa-teemalisi naiivseid ja rumalaid väljaütlemisi on Clintoni meeskond üritanud Trumpi vastu ära kasutada. Teoreetiliselt võiks küll Venemaa-teema olla ebameeldiv Clintonile endalegi kui ühele Obama administratsiooni läbikukkunud reset-algatuse peaarhitektile. Lõppkokkuvõttes aga saavad Ameerika Ühendriikide valimistel otsustavaks siiski sise-, mitte välispoliitilised küsimused, mis pakuvad küll huvi neile, kes jälgivad valimisi väljastpoolt Ameerikat, kuid pole valdava osa Ameerika kodanike silmis kaugeltki esmajärgulise tähtsusega.
Kõigest hoolimata on täna raske öelda, kes siis ikkagi kolib tuleva aasta algul Valgesse Majja. Lõppkokkuvõttes saab otsustavaks see, millisel määral suudab üks või teine kandidaat kaasa tõmmata valijaid, kes praegu veel nendes ja nende toimetulekus presidendina kahtlevad.