Erik Prozes FOTO: Postimees

Kui sul pole head pilti, siis järelikult polnud sa piisavalt lähedal, ütles eelmise sajandi esimeses pooles tegutsenud ajakirjandusfotograafia klassik Robert Capa. Tänapäeval on see tõdemus fotograafide poolt laialdaselt teadvustatud.

Eilset presidentide vahetuse tseremooniat jäädvustanud pressifotograafid võisid oma sumadane lai- ja normaaloptika võrra kergendada, sest ajakirjandus paigutati nööri taha; riigikogu hoones suleti meie ees koridore ja presidendilossi lubati ainult kodustatud ehk nn ametlik fotograaf. Karmuselt meenutasid turvameetmed suurriikide juhtide visiite.

Pressifotograafide ametiliidu koodeks sätestab, et peame hea seisma ühiskondlikult olulistele sündmustele ligipääsetavuse eest. Meie 1,3 miljoni rahvaarvuga riigis, kus ajakirjanikke suhtarvuna vaid käputäis ja ka välispressi huvi leige, võiks see missioon ju lihtne olla.

Ometi meenutab presidendi ja pressi vahel hoitav distants oma ülereguleerituselt pigem Valget Maja kui kastanite vahele paigutatud hubast väikeriigi presidendilossikest. Avalike suhete eest vastutavad ametnikud toovad ülepingutuse (inglise keeles on hea sõna: overkill) põhjenduseks pealetükkivat meediat. Ent võib-olla on pealetükkivus tingitud just nendesamade ametnike poolt üha kõrgemaks ehitatud müürist ja kehvast organiseeritusest?

Need aastad president Ilvesega istutasid minusse arusaama, et nii kaugeks ja kõrgeks konstrueeritud tegelaskuju esitati meile hologrammina, mitte luust ja lihast inimesena. Tõsi, president peabki olema natuke müstifitseeritud tegelane. Üldsusel pole vaja teada, millist hambaharja ta kasutab.

Teisalt ootame presidendilt inimlikkust, empaatiat, mõistmist. Eelmine president neile ootustele ei vastanud. Vähesed inimlikud kontaktid piirdusid fotograafidele tehtud tülpinud grimasside ja loobitud üleolevate sententsitega. Nõnda pöördus president kogu rahva poole. Me oleme ju vahendajad.

Kahtlemata oli ka palju head, sobiks kokkuvõtteks öelda. Ja miks sellest üldse enam rääkida, kui meil nüüd uus president pukis. Aga sellepärast, et edastada sõnum Kersti Kaljulaidile ja tema seniteadmata avalike suhete nõunikule. Riigi esindusfiguurina on teil kohustus suhelda ajakirjanikega ja mitte blokeerida igal võimalusel fotograafe. Sundides pressifotograafe nii piltlikult kui ka otse öeldes nööri taha, jääte kaugeks ka oma rahvale.

*Erik Prozes on Postimehe foto- ja videotoimetuse juhataja ning Eesti Pressifotograafide Liidu liige.