Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/10/07/5932205t1hc6f8.jpg)
Hippokratese vanne kohustab arste tegutsema vastavalt oma võimetele üksnes haige kasuks. Avalikkus ootab aga sageli, et meedik oleks üliinimene, kes töötab kui igiliikur, ei tee iialgi vigu – või kui teeb, siis vaid haruharva – ning on alati läbinisti aus. Tegelikult oleme kõik lihtsalt inimesed ning arstidki pole selle poolest mingi erand.
Igor Gorjatšovi juhtum tuletab seda valusalt meelde. Ida-Viru keskhaigla alla kuuluva Kohtla-Järve haigla erakorralise meditsiini osakonnas töötanud arsti süüdistatakse patsiendi surma põhjustamises ettevaatamatusest. Teda ähvardab vanglakaristus. Arst ise endal süüd ei näe ja näitab näpuga hoopis endistele kolleegidele, kes raiuvad aga nagu rauda, et nemad pole juhtunuga kuidagi seotud.
Lugu on segane ja vaevalt et tõde enne uurimise lõppu selgub, kuid Eesti kohtusüsteemi õigluse ja meditsiinisüsteemi probleemide üle paneb see mõtlema küll.