/nginx/o/2016/10/07/5931917t1haeb5.jpg)
Maksuameti juhi kohalt infotehnoloogiaettevõttesse Nortal lahkuvat Marek Helmi võib pidada müüdipurustajaks. Esiteks kummutas ta vaesemas keskklassis levinud arusaama, et karjääriredelil kõrgele tõusmiseks peab tingimata olema psühhopaadist kaabakas. Teiseks põrmustas ta juba piibliaegadest pärit eelarvamuse, et tölneri ametit saab pidada vaid põlastusväärne inimene. Kolmas ja võib-olla olulisimgi purunenud müüt räägib sellest, et riitöö on keskpärastele.
27. oktoobril 1973 Kuressaares sündinud Helm astus 1992. aastal pärast Vändra keskkooli lõpetamist õppima sisekaitseakadeemiasse tolli erialale. 1990. aastatel valitsesid piiril üpriski metsikud reeglid ja lokkas korruptsioon. Altkäemaks liikus labaselt, näiteks autoaknast justkui prahina välja visatud Coca-Cola purgis. Piiril teeninud mehed nimetasid omavahelistes vestlustes seda nähtust «alkari panemiseks».
Noor Marek Helm aga tundis, et ta soovib anda panuse riigi tolli arendamisse, ning 1996. aastal asuski ta tööle Pärnusse, juhtima tolleaegset Edela tolliinspektuuri.
«Tegin õige otsuse, et alustasin teenistust just Pärnus, olles igal nädalal palju piiril nii Ikla tollipunktis kui sadamates. Just nii õppisin seda tööd ja ühendasin koolist saadud teoreetilised teadmised praktiliste oskustega,» meenutas Helm sisekaitseakadeemia kodulehel.
Kui Helmist sai 2011. aastal maksu- ja tolliameti peadirektor, oli ta jõudnud nii ameti asedirektorina kuid ka siseministeeriumi julgeoleku asekantslerina teha palju riigiasutuste mõistuspäraseks muutmiseks.
Helmi maksuametit iseloomustab sõbralik teenindus ja tehnoloogiline innovatsioon. Ametist lahkuva mehe tulevikunägemuse võib võtta kokku tema Twitteris lendu lastud säutsuga: «Estonia wants to be the first country with no tax declaration.» Ehk siis Helmi väitel tahab Eesti olla esimene maksudeklaratsioonideta riik.
Sellise unistuse teostamiseks tuleb murda inimeste umbusk ja tehnoloogiline barjäär, sest deklaratsioonidest loobumine tähendab maksuameti takistusteta ligipääsu maksumaksja kontodele. Rahandusminister Sven Sesteri idee mikroettevõtjatele ettevõtluskontod luua oleks samm just selle suunas.
Ja miks ka mitte, sest Helmi kinnitusel kogutakse lõviosa makse Eestis mitte hirmu ja sunniga, vaid maksumaksjate vaba tahtega.
Kuid ettevõtjate seas palavalt armastatud Helmi suurim kriis tema praeguses ametis oli seotud just nn käte väänamisega.
Mullu veebruaris suundusid maksuametnikud spordiklubide parklatesse ametiautosid kontrollima, et reidi tulemusel esitada autode omanikele kahtlustus maksupettuses. Puhkes enneolematu pahameeletorm, sest inimestele meenus nõukogude aeg, kui liiklusinspektorid pidasid sõidukeid tänaval kinni, et kontrollida sõidulehte ja autos viibivaid inimesi.
Helm viis rahandusministrile lahkumisavalduse. See samm tõi esile tema tugevuse ja vapruse juhina. Ehkki kontrollreidid algatas üks keskastme juht, võttis peadirektor tule ja vastutuse enda peale. Ta tunnistas avalikult tehtud viga, palus vabandust, lubas, et sellised reidid enam ei kordu, ning võttis lahkumisavalduse tagasi. Kuid samas ta ütles, et ametnikud ikkagi jätkavad välitöid, ning rivistas kohe ka ettevõtlusorganisatsioonid üles, et leppida kokku, kuidas ametiautode kasutamises ikkagi kord majja lüüa.
«Just Helmi ja tema juhitud meeskonna erakordse töö tulemusena kogutakse Eestis käibemaksu rohkem kui näiteks Lätis, kus riik on suurem ja maksumäär kõrgem. Viimase uuringu põhjal jääb Eestis kokku kogumata alla kümne protsendi teoreetilisest käibemaksu laekumisest, millega edestame paljusid vana Euroopa riike, sealhulgas Saksamaad, mille seaduskuulekus on ju üldtuntud,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli audoktor Toomas Luman, kui Helmile anti üle alma mater'i 2016. aasta auvilistlase tiitel.
Nüüd siis läheb see suurepärane mees eraärisse, et kogu oma senine karjäär ja teadmised puhtaks rahaks konverteerida.