Ardo Hansson: Eesti majandus ei vaja eelarvepoliitilist stiimulit

Eesti panga president Ardo Hansson. Foto: Peeter Langovits

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on raske nõustuda IMFi soovitusega, et parema eelarvedistsipliiniga riigid peavad euroala kui terviku olukorra parandamiseks riskima oma majanduse tasakaalust väljaviimisega.

Sel nädalal toimub Washingtonis Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolek, kus arutelu keskmes on maailmamajanduse olukord, peamised kiiremat arengut takistavad kitsaskohad ja majanduspoliitilised soovitused nende kõrvaldamiseks.

Nende arutelude aktuaalsust meie jaoks suurendab asjaolu, et maailmamajanduse ja Eesti arengu kitsaskohad osaliselt kattuvad. Nii nagu maailmamajandust iseloomustab ka Eestit tootlikkuse kasvu aeglustumine.

Samas on ka suuri erinevusi. Paljudes arenenud riikides on probleemiks ebapiisav nõudlus, mis avaldub suures tööpuuduses ja varasemast väiksemas hõives. See on terav probleem mitmes euroala riigis, kus töötus on märksa suurem kui enne üleilmset majandus- ja finantskriisi. Sellises olukorras soovitab IMF majandust elavdada eelarvepoliitika abil.

Eestis on aga olukord erinev: meie tööhõive määr on viimase 20 aasta kõrgeimal tasemel ning ka töötus on suhteliselt väike. Seetõttu puudub Eestis praegu selge vajadus elavdada majandust eelarvepoliitika abil. Valitsuse kulutuste suurendamine olukorras, kus palgakasv on üsna kiire ning tootlikkuse kasv sellest aeglasem, võib tekitada meie majandusele tarbetuid lisapingeid.

Majanduse konkurentsivõime seisukohalt on tähtis, et tootlikkuse ja palga kasv käiksid käsikäes. Seetõttu võib nõudluse suurendamine hetkel, mil see peamiselt kiirendab palgakasvu, ohustada meie konkurentsivõimet ja seeläbi elatustaseme tõusu.

Majanduspoliitika analüüsijatel, nagu IMF, on keeruline anda soovitusi euroalale kui tervikule. Euroalas leidub veel selliseid riike nagu Eesti, kus töötuse tase on madal ja hõivemäär kõrge. Suurtest riikidest on hea näide Saksamaa, kus lisaks tööturu heale seisule kasvavad jõudsalt ka kinnisvarahinnad, mis annab tunnistust tugevast majandusest. Samas on rohkem euroala riike, kus majanduse elavdamine oleks mõistlik – nendes maades on töötus suur, hõive vähenenud, palgakasv olematu ja majanduskasv kesine. 

Olukorra muudab aga keeruliseks tõik, et kehvemas majandusseisus olevate euroala riikide riigivõlg on enamasti väga suur. See seab piirid  majanduse elavdamisele eelarvepoliitika abil: valitsuse kulutuste suurendamine või maksumäärade alandamine võib kergesti tekitada laenuandjates hirmu, et need riigid ei suuda oma võlga tagasi maksta. Seetõttu võivad sellised majanduse elavdamise katsed mõjuda soovitule hoopis vastupidiselt.

Arusaamad, kuidas seda dilemmat lahendada, on selgelt erinevad. Näiteks IMFi endise peaökonomisti Olivier Blanchardi soovitus on ühene: euroala majanduse elavdamiseks peab Saksamaa oma majandust eelarvepoliitika abil veelgi tagant tõukama ja aktsepteerima, et see võib kaasa tuua Saksa majanduse ülekuumenemise. Blanchardi hinnangul on see risk vajalik ohver raskemas seisus olevate euroala riikide olukorra (kaudseks) leevendamiseks.

IMFi soovitused euroala majanduse elavdamiseks on mitmekülgsemad. Esiteks soovitatakse euroala riikidel põhjalikult läbi mõelda, millised muudatused parandaksid majanduse pikemaajalist kasvuvõimekust, ning seejärel need muudatused ka võimalikult kiirelt ellu viia. Muudatuste all peetakse tavaliselt silmas turgude toimimise parandamist, infrastruktuuri uuendamist, uurimus- ja arendustegevuse toetamist või haridus- ja tervishoiusüsteemi tõhustamist.