Vabaerakonda kuuluvad ettevõtjad pöörduvad käimasoleva ettevõtlusnädala puhul valitsuse poole üleskutsega reformida terviklikult sotsiaalmaksu süsteemi ja vabastada ettevõtlus liigsest bürokraatiast. Samuti kritiseerivad nad asendustegevusi nagu ettevõtjate lipupäev ja ilma väljundita töörühmade loomine.
Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed!
Ettevõtlusminister Liisa Oviiri algatusel ja koalitsiooni tahtel menetleb riigikogu seaduseelnõu, mis teeb oktoobri esimesest neljapäevast ettevõtjate lipupäeva. Iseenesest ilus mõte, kuid majanduse kasvu pidurdavat maksusüsteemi ning ettevõtlusmotivatsiooni vähendavaid piiranguid ja suhtumist see ei muuda. Rõhutame, et ettevõtlus hoiab Eesti riiki elus. Ta loob väärtust, mida riigikaitsesse, lastetoetustesse ja mujale suunata. See, mis ettevõtlust pärsib, pärsib ka Eesti elujõudu.
Justiitsminister Urmas Reinsalu juures tegutses juhtrühm, mis tegi ettevõtjate abil kokku 123 ettepanekut Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Nende hulgas on maksupoliitilised, anti-bürokraatlikud ja tööturgu ümberkorraldavad ideed. Kahjuks ei ole näha, et valminud raport muutuks valitsuse tegevuse kindlaks aluseks.
Kutsume Vabariigi Valitsust kasutama oma volitusi ja algatama ministeeriumide tasemel järgmiste hädavajalike muudatuste elluviimine:
1. Kehtestada sotsiaalmaksu lagi, et muuta Eesti majandust teadmiste põhisemaks. Ideed on toetanud kõik ettevõtjate esindusorganisatsioonid ja paljud eksperdid. Pakume 3500-eurost kuulage, mis rahandusministeeriumi andmetel puudutaks üle 10 000 töötaja. Iga kümme soodustatud töökohta tähendab asjatundjate hinnangul ühte uut kõrgepalgalist töökohta. Alguses eelarve kaotab, kuid tänu uutele töökohtadele ja aktiivsemale tarbimisele hakkavad maksulaekumised jõuliselt kasvama.
2. Kärpida ettevõtlusega seotud bürokraatiat, lõpetada regulatsioonide ületootmine ning kahtlustav suhtumine ettevõtjatesse. Hiigelaruandluse nõudmine (näiteks euronormide ebanormaalselt karm jälgimine ning sõidupäevikud) kurnab ettevõtjaid. Ettevõtte esimesel kahel tegevusaastal peab loobuma karistamisest, piirdudes hoiatamise ja suunamisega, kui tegu ei ole ilmse ja tahtliku rikkumisega.
3. Alustada järgmisest aastast üleminekut tunnipõhisele maksuarvestusele, kaotades sotsiaalmaksu alammäära (kehtiv miinimummäär on sõltumata koormusest 128,70 eurot kuus). Tööandja seisukohalt takistab see töö tõhusamat korraldamist ja osalise töökoormusega inimeste palkamist. Töövõtjal on keerulisem osalise tööajaga töid saada. Muudatus aitab muuta töösuhted kaasaegsemaks ja paindlikumaks.
4. Luua keskkond, mis kiiresti arendaks väikeettevõtlust. Taastada äriühingute juhatuse liikmete töötuskindlustus, sest see annaks rohkem kindlustunnet eriti väikeettevõtjatele. Õiguskantsler on seisukohal, et ettevõtjate töötuskindlustusest ilma jätmine on vastuolus põhiseadusega. Ergutada väikeettevõtlust koolituste, starditoetuste ja noorte ettevõtlikkuse toetamisega. Väärtustada kodanike ühistulist tegevust, ühe meetmena lubades turule vastastikused kindlustusseltsid.
Lugupidamisega,
Enn Meri (Merinvest OÜ, tööstus),
Jaan Uustalu (VKG AS nõukogu liige, tööstus),
Mikko Nõukas (Micondor OÜ, vahendamine),
Vello Väinsalu (kinnisvara),
Alar Mutli (Suure-Jüri Talu OÜ, põllumajandus),
Heli Künnapas (Kuuse Farm OÜ, kirjastus),
Liisa Ojangu (Leesi Pood OÜ, kaubandus),
Robert Käsper (Baltic Metal Group OÜ, tootmine),
Märt Meesak (Piiri Teenused OÜ, kinnisvara),
Inna Rose (Rosmaree OÜ, kaubandus),
Epp Alatalu (Penelope Pood OÜ, kaubandus),
Kalle Pilt (Puleium OÜ, ehitus),
Silver Liiv (Sl System OÜ, IT),
Viktoria Lukats (Nõmme Kullassepp OÜ, tootmine ja kaubandus),
Vahur Kollom (Mix Infra OÜ, teenindus),
Allar Viik (Emotive OÜ, IT),
Eiko Pitka (Esvin Teenused OÜ, ehitus),
Aimar Altosaar (Altosaar&Bernadt OÜ, nõustamine),
Age Minka (Spice Shop OÜ, kaubandus),
Sirje Kiin (FIE, kunstialane loometegevus).