Kerkib Tiskre eliitne elamurajoon (1996)

FOTO: Peeter Langovits

Koos ajakirjanikuga mööda Rannamõisa teed Tabasalu poole sõites jäi mõni kilomeeter pärast Tallinna piiri teest paremale suunav teeviit «Tiskre elurajoon». Pöörasime sisse ja meie ees käis vilgas ehitustegevus. Kerkisid majade puitkarkassid, laoti kivimüüre, kaeti viilkatuseid, paigaldati aknaid ja kaevati kraave tehnovõrkudele.

Tiskre oli üks esimesi uusi elurajoone, mida hakati taasiseisvunud Eestis rajama. Projekti alustati 1994. aastal. Aasta hiljem kinnitatud detailplaneeringuga tegelesid arhitektid Riho Hürden ja Malle Meelak.

Kodumajagupp AS hakkas ainult eramutest koosnevat asumit ehitama Tallinna külje alla kunagise Tiskre kaluriküla kõrvale heinamaale 1996. aasta suvel. 100 hektari suurune maalapp paiknes Rannamõisa, Kakumäe lahe ja Tiskre oja vahel. Tasane ja merelähedane maa oli madal ning ehituse tarbeks täideti pinnast.

Merepinnast vaid poolteise meetri kõrgusel asuvatele kruntidele hakati ehitama kuni kolmekorruselisi maju, millel puudus n-ö klassikaline kelder. Tuli leppida soklikorruse keldriga. Üheperemaju plaaniti etappide kaupa ehitada kuni 200 perele. Koos kerkivate majadega, mida oli esialgu valikus kaheksa tüüpi, rajati igaühe juurde ka kõik vajalikud tehnovõrgud. Esimese hooga pidi valmima 28 maja.

Kui septembri viimasel päeval seal tiiru tegime, hakkas mitu ehitist juba ilmet võtma ning ehitaja lubas optimistlikult, et esimesed asukad saavad võtmed jõuludeks kätte. Maja tuli välja osta koos krundi ja kommunikatsioonidega. Seda said endale lubada vaid keskmisest oluliselt suurema sissetulekuga pered. Arvestades suhteliselt kõrgete kinnisvarahindadega, olidki esimesed sinna eluaseme soetajad eelkõige ärieliidist.

Soovijaid jätkus, sest Tiskret peeti siis eliitelurajooniks. Privaatsuse ja turvalisuse tagamiseks plaaniti piirata rajoon aiaga, sissesõidule seada tõkkepuu koos mehitatud valvega. Igati rahulik ja kompaktne elupaik. Lisaks meri ja samas kõrval kalameeste lemmik Tiskre oja. See kõik kuulus Tallinna Haabersti linnaossa haldusalasse.

Tänavatele valiti nimed ümbruskonna talude järgi. Pilku püüdis neist esimene, viide Taludevahe ja Kotleri tänavale. Mere poole jäi Roostiku tänav.