Vandeadvokaat Carri Ginter.

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Theresa May teatas hiljuti, et britid esitavad avalduse EList lahkumiseks hiljemalt märtsis. Milleks oodata, kui rahvahääletusel sai asi otsustatud juba 2016. aasta juunis?

Asi on üheti keeruline, aga samas üsna lihtne. Kui lahkumisavaldus on laual, läheb kell käima. Veidi ebaõnne, ja brittidest Euroopas ja eurooplastest Ühendkuningriikides saaksid üleöö illegaalid. Peale selle jääks Ühendkuningriik üleöö väljapoole Euroopa tolliliitu.

Trikk seisneb Euroopa Liidu lepingu artiklis 50 sätestatud mehhanismis, mis jõustus 2009. aasta lõpus. Niipea, kui riik saadab välja avalduse lahkumisläbirääkimiste avamiseks, hakkab kell tiksuma, tähtaeg on kaks aastat. Kui kahe aasta jooksul saavutatakse kokkulepe, lahkub riik kokkulepitud tingimustel. Kui kokkulepet ei tule, loetakse riik EList automaatselt lahkunuks.  

Lause on keeruline, aga arusaadav: «Aluslepingute kohaldamine asjaomase liikmesriigi suhtes lõpeb väljaastumislepingu jõustumise kuupäeval või lepingu puudumisel kahe aasta möödumisel lõikes 2 osutatud teatest, kui Euroopa Ülemkogu kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga ei otsusta ühehäälselt seda tähtaega pikendada.»

Oletame nüüd, et avaldus antakse sisse, aga kokkuleppe vormistam