Õpetajate Lehe peatoimetaja Heiki Raudlal tekkis seoses õpetajate päevaga mõte: mis oleks kui mõtleksime sellele, kes õpetajatest on olnud meile isiklikuks eeskujuks.
Heiki Raudla: mõelgem, kes õpetajatest on olnud meile isiklikuks eeskujuks
Nädalavahetus paneb nii mõnegi õpetaja silmad särama: avalikult ja pidulikult tunnustatakse haridustöötajaid, kelle töö on olnud teistele eeskujuks. See on hariduselu aasta sündmus, kiiduväärt ettevõtmine, sest õpetajad mängivad meie elus suurt rolli.
Mul aga tekkis seoses õpetajate tunnustamise ja nende eeskujuks olemisega teine mõte: mis oleks, kui teie, nii endised kui ka praegused õpilased, sealhulgas praegused õpetajad ja koolijuhid, mõtleksite veidi sellele, kes õpetajatest on olnud teile isiklikuks eeskujuks? Kes ja milline õpetaja on teid innustanud ja oma eeskujuga elus edasi aidanud? Kelle moodi olete tahtnud olla?
Ootan hea meelega kirju, milles meenutatakse ja mõtiskletakse nii õpetajate inimlike omaduste kui ka teadmiste ja oskuste üle.
Tundub, et üldises plaanis inimlikke omadusi alahinnatakse. Õpetajaameti puhul räägitakse palju kahest asjast: palgast ja mainest. Need kaks on omavahel tihedalt seotud, moodustades kokku ameti «väärtustamise ühiskonnas» – sotsiaalse prestiiži.
Aastaid on kostnud mure õpetajakutse ebapopulaarsuse pärast. Seevastu tänavune haridusministeeriumi tellitud uuring näitab, et õpetajaametit peetakse ühiskonnas mainekaks. Kõige kriitilisemad on õpetajaameti maine suhtes õpetajad ise. Ühiskond tajub õpetajaametit õpetajatest rohkem olulisena, inimeste elusid oluliselt mõjutavana, tõsi, kontrastina õpetajaameti hea maine kõrval tajutakse, et õpetajaamet ühiskonnas ei ole kindlalt väärtustatud.
Praegu oleme siis jõudnud arenguetappi, kus mõlemad näitajad, nii maine kui ka palk, on võrreldes kauboikapitalismi hiilgeajaga oluliselt tõusnud. Mis seal salata, kui rahast rääkida, siis on palk viimastel aastatel kiire tempoga tõusnud ja tõuseb ilmselt edaspidigi. Kui nüüd õpetajad ise end ühiskonnas väärikamana tunneksid.
Eesti palgastatistikat vaadates ei julge ma enam küll kindlalt väita, et sina, kõrgharidusega noor, kes sa pead silmas ainult raha, vali parem mõni muu amet. Mulle tundub, et õpetajana töötamise motivatsioon ja õpetaja maine saavad siiski alguse kuskilt mujalt – isiksusest ja tema tahtest, suhtlemisoskusest ja inimesetundmisest.
Ameerika kirjanik William Arthur Ward on öelnud, et keskpärane õpetaja räägib, hea õpetaja selgitab, väga hea õpetaja demonstreerib, aga suurepärane õpetaja inspireerib. Milline on olnud teie kogemus?