Igal inimesel olgu hool nii palju seadust püüda tundma õppida, kui aga iganes võimalik. Sellegi pärast ei saa erainimene iganes nii kaugele, et ta igas asjas oskaks enese eest kosta või enese asja kohtu ees ajada. Mõnigi, kes ennast seaduse tundmises targaks arvas ja kohtu ees ilma õigustundja abita enese asja ajas, on suure kahju saanud, sest et asi õigesti ei olnud aetud.
Postimees 1890. aastal: vannutatud usaldusemehed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et nüüd kohtuskäijad õigust saaksivad ja et nende asu täiesti asjatundval kombel aetaks, on riigi-valitsuse poolest seaduse järele iseäralised õigusetundjad mehed määratud, kes võõraid asju kohtute ees ajavad. Need on ülikoolist läbi käinud mehed, kes seadusetundjaks on õppinud, seks oma eksami teinud ja pärast ülemate poolt luba saanud, kohtuasju kohtu ees õiendada. Niisuguseid mehi nimetab rahvas advokaatideks. Uue kohtuseaduse järele on nende päris ametlik nii vannutatud usaldusemehed.
Mõni asi on küll koguni lihtlabane, aga nõuab ometi tähelepanemist, sest mõnigi mees, kes odavalt läbi saada tahtis ning enese kohtuasju nurga-advokaadi kätte andis ajada, on pärast seda suuremat kahju pidanud kannatama. Kes siis tahab, et tema kohtu-asi õigesti ja seaduse järele aetud saaks, see annab seda vannutatud usaldusemehe hoolde. 6.10.1890