Tähelepanu on diskussioonides märgatavalt liikunud iga õpilase huvidele ja vajadusele ning on tehtud konkreetseid muudatusi hindamises. Aine nn äraõpetamiselt liigutakse ainete sidumisele ja valikute pakkumisele õpilaste huvidest lähtuvalt.
4. Kogukonna tähtsus õppetöös on tõusnud.
Diskussioon, kes on kooli kogukond, on pigem algusjärgus, sest paljud koolid asuvad piirkondades, kus nende õpilased ei ela. Koolides on hakatud palju rohkem mõtlema, kuidas kaasata lapsevanemaid, vilistlasi ja ettevõtteid kooliellu.
Kogukonna roll on kasvanud, sest muudatusi on vaja huvipooltega läbi rääkida ja leida koos võimalusi õppeprotsessi rikastada. Lapsevanemad osalevad sealjuures varasemast sisukamalt arenguvestlustel või diskuteerivad kujundava hindamise üle.
Kogukonna olulisust on kasvatanud ka muutused riiklikus õppekavas, kus oodatakse, et õppetöö toimuks palju suuremal määral ettevõtetes, muuseumis jne. Nii on viimastel aastatel näiteks Huvitava Kooli eestvedamisel toimunud seminarid, millega tuuakse kokku koostööst huvitatud ettevõtted, KOVi ametnikud, lapsevanemad, õpilased, õpetajad, koolijuhtkond, et koos mõelda, mida soovitakse koolis muuta ja mida pakuvad välispartnerid.
Kogukonna oluliseks osaks on saanud ka külalisõpetajad. Kui 2007. aastal kutsuti esimest korda Noored Kooli programmi kaudu koolidesse külalistunde andma arvamusliidreid, siis oli see eriline sündmus, mis sai suurel määral tähelepanu. Praegu kohtame külalisõpetajaid koolides iga päev. Nii saavad õpetajad teatud teemades kaasata lisajõudu ja tuua tundi elulisi näiteid.
5. Ühiskonnas on suurem toetus õpetajate palga suurenemisele ja kooli õpikeskkond on paranenud.