Poola naiste streik abortide keelamise vastu

FOTO: SipaUSA / Scanpix

Viimasel ajal on Poolas ja Venemaal kerkinud üles algatused abortide keelustamiseks. Venemaa puhul ei üllata, et riik, kes on oma kontrolli alla võtnud olulisemad eluvaldkonnad ja aina jõulisemalt sekkunud ka pere- ja isiklikku ellu, üritab kontrollida viimast, mis veel kodanikele jäänud – nende kehasid. Palju küsimusi tekitab see aga Poola puhul, keda on kuni viimase ajani nähtud Ida-Euroopa ühe musterriigina.

Poola seimis võimupartei Õigus ja Õiglus algatatud eelnõu on kõige puhtakujulisem populism, mis jõustumisel mingeid positiivseid tulemusi anda ei saa. Vaevalt et need, kes sünnitaksid soovimatuid lapsi, kasvataksid neist tulevikus väärikaid ja täisväärtuslikke kodanikke. Pealegi on avatud piiridega Euroopas võimalik aborti teha ka naaberriigis. See võiks tulevikus olla nn aborditurismi alguseks, kui jõukamad poola naised vabaneksid soovimatust rasedusest Saksamaal, vaesemad Leedus, Ukrainas või Valgevenes.

Abordikeeld on minevikus kehtinud erinevates riikides. Paljud on kuulnud abordikeelu negatiivsetest tagajärgedest näiteks Stalini-aegses Nõukogude Liidus või Ceausescu Rumeenias. Kuid poliitikutel – on ju ka vastavaid mõtteid avaldanud riigikogu liikmeid –, kes leiavad, et abordikeeld on suurepärane mõte, tasuks lähemalt vaadata Ameerika Ühendriikide kogemust. Ameerikas olid abordid 1973. aastani keelustatud.

Nendest lastest, kes tulid ilmale abordikeelu tõttu, kasvas valdav osa üles poolikutes peredes ning puuduses ja ka nende täiskasvanuelu jätkus vaesuses. Abortide legaliseerimisel olid positiivsed tagajärjed. Vähenes noorte kuritegevus pärast 1970ndaid üleskasvanud ameeriklaste põlvkonnas, oluliselt vähenes lastekodudesse antud laste arv ning juhtumite arv, kui emad oma lapse surmasid.

Kui vaadata ajalukku, siis on abordikeeldudega traditsiooniliselt õitsele löönud kriminaalsed abordid ning naised on soovimatutest lastest vabanemiseks neid ka tapnud.

Saksa sotsiaaldemokraadist poliitik ja majandusteadlane Thilo Sarrazin hoiatab raamatus «Saksamaa käib maha» muuhulgas selle eest, et paljulapseliste perede lastel on piiratud ligipääs korralikule haridusele ja raskused elus oma koha leidmisega, seepärast kasvab näiteks Saksamaal inimeste arv, kes elavad sotsiaaltoetustest, samas kui on puudus kvalifitseeritud tööjõust. Kvalifitseeritud tööjõust on puudus terves Euroopas, sealhulgas Poolas.

Seepärast oleks ka poola seadusandjatel targem oma kodanike kehad rahule jätta ja muretseda pigem selle pärast, et lastest, keda sünnib küll vähem, kasvaksid oma riigile väärikad ja vajalikud kodanikud.