André Karpištšenko

FOTO: Erakogu

Me kõik tajume kiirust, millega võrgustunud maailm on muutumas. Ettevõtete ja riikide jaoks on strateegilisteks küsimusteks tõusnud tarkvara, andmed ja nende edukas rakendamine. Otsused, mis varem olid IT pärusmaa, on saanud osaks äriorganisatsioonidest. Andmepõhine tegevuste ja otsuste automatiseerimine toodetes, teenustes ja protsessides on tegevuskavades muutunud tavapäraseks. Info maht ja seadmete hulk teadmustöötaja kohta on tugevas kasvutrendis, kirjutab Proeksperti uute toodete arenduse eestvedaja André Karpištšenko.

Euroopa on neis muutustes jäänud valdavalt kasutaja, mitte innovaatori rolli. See on Eesti võimalus võtta liidriroll uute, vähest kapitali vajavate tehnoloogiate arenduses, millel on regionaalne ja globaalne tähtsus.

Viimasel kahel kümnendil on Eesti näidanud tugevat potentsiaali saamaks eestvedajaks tehnoloogiamaailmas. Näited nagu NATO Küberkaitsekoostöö Keskus on selle ehedaks eeskujuks. Veelgi enam, E-residentsus demonstreerib avatud riigivalitsemist, mis on võimeline digitaalsel ajastul mõtlema globaalselt. Eestlased on tõestanud innovatiivsete lahenduste loomisvõimet läbi uudsete tehnoloogiate nagu P2P võrgud, ning oskust saada hakkama piiratud ressurssidega, luues ja lastes orbiidile tänapäevaseid nanosatelliite.

Ettevõte SpaceX plaanib mehitatud Marsi missioone juba 2023. aastaks. See on kõrge riskiga ettevõtmine, kuid on põhjendatud küsimus, milline saab olema Eesti roll uues tulevikuühiskonnas. Kas jääme teiste poolt loodud tehnoloogia kasutajaks või arendame maailma suunas, mida peame oluliseks globaalsetele eestlastele?

Maailmatrendid nagu elektroonikatööstuse virtualiseerimine ja automatiseerimine vähendavad barjääre tööstustes, mis varem olid vaid suurte organisatsioonide territoorium. Trendid nagu modulaarsed elektroonikaplatvormid, veebipõhised CAD-teenused ja 3D-printimisteenused lihtsustavad sisenemist keerukate seadmete loomisesse.

Küpsed trendid nagu mobiilvõrgud ja tekkivad trendid nagu tarkvarapõhised võrgud, aegruumiliste andmete platvormid, need kõik baseeruvad automaatsel informatsiooni töötlusel. Kõrgtehnoloogiline tööstus, näiteks biotehnoloogia, kasutab üha suuremas mahus arvutiteadust. Teadmiste leidmine loodud andmetest on otsustus- ja juhtimissüsteemides levinud valdkonnast sõltumata. Graafide, tekstide, audio, video, piltide, sensorandmete analüütika on vaid vähesed näited valdkondadest, mis vajavad arengut, et inimkond üha kiirenevas tempos kasvava info- ja seadmehulgaga hakkama saaks.

Eesti vajab pikaajalist strateegiat ja sihipärast organiseeritud tegevust, millega tagada oma liidriroll globaalses majanduses. Väikese riigina peame kasutama seda võimendust, mille annab tehnoloogia. Praegune kapitali kättesaadavus Euroopas varajases arengujärgus tehnoloogiale on piiratud. Euroopa ülikoolide edu tehnoloogia- ja teadmussiirdega pole veel kandnud suurt edu ning vajab aegavõtvaid muudatusi. Kõik see loob soodsa pinnase Eesti jaoks, et kiirelt ja julgelt otsuseid tehes võtta juhtivam roll tehnoloogia valdkondades, millel on 7–10-aastane perspektiiv. Efektiivne lahendus pre-seed-faasi rahastusele suudaks tuua Eestisse pühendunud inimesi maailma tippülikoolidest ja ettevõtetest.

Pühendudes teadmise ja tehnoloogiamahuka ühiskonna arendamisele, saab Eesti aja jooksul omandada olulise rolli strateegiliste lahenduste ennetavas loomises. Muutuda tehnoloogia rakendajast tehnoloogia innovaatoriks – see on Eesti võimalus.