Karel Reisenbuk: söbrad, kui annaks öige vöimaluse?

Karel Reisenbuk Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eestlastel on kombeks uutele asjadele vaadata skeptiliselt ja võimalusel valusalt ära torgata. Võtame näiteks poleemika, mis keerles Elroni «porgandite» ümber. Paljud enam isegi ei mäleta, mida nende porgandite all täpselt mõeldi ja arvata võib, et mälestus tuhmub ka praegustest probleemidest parvlaevaliikluses. Ma ei tea kedagi, kes igatseks taga vanu ronge, mille saepuruplaatidest istmetel sõitis reisija Pärnust Tallinna kolm tundi ning halvemal juhul sai piletile pealekauba ka liikuva neeru.

Seega ei maksa teha ennatlikke järeldusi ka parvlaevaliikluse tuleviku suhtes, sest tibusid loetakse sügisel, ja laevaliikluse sügis saabub alles kevadeks, kui kõik uued laevad lõpuks meieni on jõudnud.

Reede ööl vastu laupäeva tehti Eesti parvlaevamajanduses ajalugu – ja seda mitmes mõttes. Selliseid hiigeljärjekordi Virtsu sadamas polnud ka sagedasemad reisijad mitte kunagi enne näinud. Palju olulisem on aga fakt, et  laevaliikluse korraldamine läks erakätest üle riigifirmale.

Juba enne, kui ülevõtmine päriselt alguse sai, saatsid uut operaatorit kõikvõimalikud probleemid – see, et ükski uus tellitud laev õigeks ajaks liinile ei jõua, sai selgeks enne vahetuse tähtaega. Enne märgilist ülevõtmist hirmutati reisijaid juba tükk maad varem, et kogu süsteem laguneb koost ja pole üldse kuidagi elujõuliselt toimiv.

Tagasilöögid ei jätnud jonni ka ülevõtmisele eelnenud päeval. Nagu kiuste, katkes ilma tõttu pärastlõunal kogu praamiliiklus, sest praegused liinilaevad sügismarule vastu seista ei suutnud. Paradoksaalsel kombel oli vähem tuuletundlik parvlaev Hiiumaa aga Tallinnas korralises dokihoolduses. Segadust kogu raha eest, kuid süüdistada pole selles peale ilma tegelikult ju mitte kedagi.

Südaöösel toimunud vahetus läks vaatamata järjekorrakaosele siiski sujuvalt, seda enam, et kuni viimase minutini pidi uus firma sisuliselt värava taga keksima, sest endine vedaja neid varem lihtsalt ligi ei lubanud. Kassad pandi üles, süsteemid, mida usinasti juba enne katsetatud, saadi samuti lubatud ajaks paika. Sadakond inimest tegi üle 24-tunniseid tööpäevi, et kogu vahetus võimalikult valutult kulgeks ning tekkinud järjekorrahullus hommikuks likvideeritud saaks. Sellega saadi väga edukalt hakkama – väitku tulihingelised mida tahes.

Mitte keegi ei ole praegust olukorda tekitanud ju ometi meelega ning mitte keegi ei ürita ka nimme reisijate elu võimalikult keeruliseks teha. Ühest küljest saan hästi aru, et praegune olukord võib aeg-ajalt tekitada tavapärasest pikemaid järjekordi, kuid leian, et ühe tõeliselt hästi toimiva laevaühenduse nimel võiks ju veel pisut kannatada. Kõik halvad otsused, mis praeguseks tehtud, on minevik – mis oleks, kui vaataks õige kõik koos tulevikku ning annaks riigifirmale võimaluse end tõestada?