Jaak Madison

FOTO: Erakogu

Üle pika aja tuli ettevõtlusminister Liisa Oviir välja algatusega, millest võib Eesti majanduse elavdamiseks ka tegelikult kasu olla – moodustada praegusest KredExist uute finantsinstrumentidega riigipank, mis võimaldaks ettevõtjatel laieneda ning toetada uusi alustavaid ettevõtjaid, kirjutab riigikogu liige Jaak Madison (EKRE).

Erapankade juhid löövad muidugi juba häirekella, sest riik tükib nende marjamaale. Samas pole riigipanga ülesanne konkureerida kommertspankadega, vaid võimaldada finantseerimist valdkondades, kus erapankadel pole kas motivatsiooni või riskijulgust. Eesti majanduse elavdamise seisukohast on ettevõtjale toetusmehhanismide loomine üks võtmeküsimusi. 

Riigipanka luues aga tasuks vaadata kaugemasse tulevikku. Kuna on selge, et senine pensionisüsteem meid mõnekümne aasta pärast enam ei toida, tuleb valitsusel varem või hiljem hakata tegema põhjalikke ümberkorraldusi. Minister Tsahkna juba hirmutas rahvast pensioniea tõstmisega 70. eluaastani ja tegi ettepaneku kaotada riigipoolsed sissemaksed II pensionisambasse. 

Tsahkna pidagu hoogu. Peame mõtlema hoopis sellele, et koos pesuveega ka last välja ei visata. Tõsi, praegu on riik pannud kohustuse maksta iga kuu oma sissetulekust sambasse 2 protsenti ning riik ise maksab I samba arvelt veel 4 protsenti juurde, kuid tehtavate investeeringute üle puudub vähimgi kontroll. Rääkimata investeeringu garantiist, mis sunduslikul maksel peaks olema elementaarne.  

Samas on  II pensionisammas üks väheseid võimalusi tagada süsteemi toimimine ka aastal 2040, mil praeguse demograafilise kriisi jätkumise korral on ühe pensionäri kohta vaid 1,3 töötajat võrreldes praeguse 3,0 töötajaga ning keskmine riiklik pension on prognoosi kohaselt 280 eurot. 

Üks lahendusi on siduda riigipanga strateegia II pensionisamba reformiga ehk tuua teine sammas uue panga haldusalasse. Olgu mainitud, et juuni lõpuks oli kohustuslike pensionifondide varade maht kokku 1,99 miljardit eurot ning II sambaga oli liitunud 656 972 inimest, kes kõik loodavad saada tulevikus sealt inimväärset pensionilisa. 

II samba hoidmine riigipangas võimaldaks garanteerida investeeringute tootlikkust mõistlikus mahus, see tähendab, et tulevane pensionisaaja ei pea kartma, et tema teise samba raha jääb välja maksmata.