/nginx/o/2016/05/19/5406679t1h8e72.jpg)
Mis on need väärtused, mis muudavad meid bioloogilises mõttes edukaks, suurendades meie väärtust kaaslaste silmis? Nendeks ei ole rikkus, ühiskondlik positsioon ja hea maitse, vaid hoopis noorus, füüsiline atraktiivsus, tervis, intelligentsus ning hea iseloom, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tuul Sepp.
Ühiskonna ootused naiste ja meeste viisaka, hoolitsetud välimuse kohta on erinevad. Meestel piisab aeg-ajalt habeme ajamisest, enda puhtaks pesemisest ja tervete puhaste riiete kandmisest. Naiste puhul tähendab aga hoolitsetud välimus tervet rida keerukaid, aeganõudvaid ja tülikaid protseduure alates soengu tegemisest ja kosmeetika pealekandmisest ning lõpetades mitte ainult puhaste, vaid ka omavahel kokkusobivate moodsate riiete ja kingadega, mis tihtipeale on oluliselt ebamugavamad kui harjumuspärased «meesterõivad» – särk ja püksid.
Kas evolutsioonibioloogilisest vaatenurgast on need ühiskonnalt naistele pandud ootused mõttekad või mitte? Kui objektiivselt võttes meik ja kontsakingad naisi tõepoolest ilusamaks teevad, kas ei peaks need samamoodi ilusamaks tegema ka mehi? Kui see tõepoolest muudab ilusamaks, siis kas inimese kui mõlemapoolse soo valikuga loomaliigi puhul ei peaks seda ilu püüdlema mõlemad sugupooled? Kas võib hoopis olla, et «hoolitsetud välimus» ei teegi reaalselt kedagi bioloogiliselt võttes ilusamaks ning kosmeetika kasutamine on vaid kultuuriline nähtus ning tarbimisühiskonna surve?
Mis on need väärtused, mis muudavad meid bioloogilises mõttes edukaks, suurendades meie väärtust kaaslaste silmis? Nendeks ei ole rikkus, ühiskondlik positsioon ja hea maitse. Neid tunnuseid võib saavutada väga erineval moel, nende väärtus on kultuurilise tausta põhine, need pole päritavad ega isegi inimese elueas püsivad. Seega ei ole nende tunnuste põhjal mõistlik valida sõpru või paarilist.
Kõige ihaldusväärsemad omadused on seotud bioloogilise kohasusega. Need on noorus, füüsiline atraktiivsus, hea füüsiline ja vaimne tervis, intelligentsus ja hea iseloom. Just need omadused määravad selle, kas teist inimest on kasulik valida oma sõbraks või paariliseks.
On märkimisväärne, et küsimuses, kes on atraktiivne ja kes mitte, nõustuvad inimesed üle maailma, sõltumata hindaja kultuuritaustast, vanusest ja soost. Füüsilise ilu hindamine on sügaval meie geenides. Evolutsiooni käigus oleme omandanud väga hea võime nooruse ja hea tervisega seotud omadusi kaaslastes hinnata ning selle läbinägelikkuse petmine on väga raske. Vananeval ja kehva tervisega inimesel on ülimalt keeruline jätta muljet, et ta on terve ja heas vormis. Inimese keha on täis signaale, mis näitavad viljakust ja head tervist – sümmeetriline nägu, kahjustamata nahk ja juuksed, pikkus ja saledus, lihasmass.
Kui looduslik valik soosib nooruse ja hea tervise signaliseerimist, on arusaadav ka püüd oma «iluvigu» kosmeetika abil peita ja oma nooruslikku välimust rõhutada. Huvitav on siinkohal see, et kosmeetika tõepoolest rõhutab vaid naiseliku nooruslikkusega seotud tunnuseid. Suured silmad, sile näonahk, punased huuled – need on östrogeeni, naissuguhormooniga seotud tunnused.
Östrogeen rõhutab just tunnuseid, mida me peame naiste juures ilusaks, ning isegi nende tunnuste loomulikust tasemest ülevõimendamine muudab uuringute kohaselt ainult atraktiivsemaks – östrogeeni pole kunagi liiga palju. Samal ajal muudab meessuguhormooni testosterooni poolt kujundatud tunnuste ülemäärane rõhutamine meeste näod naissoost hindajate jaoks just vähem atraktiivseks, kuna liigne testosteroon tähendab ka suurenenud agressiivsust ning kehvemat sobivust pikaajaliseks partneriks.
Kõrgema östrogeenitasemega naised saavad uuringutes hindajatelt kõrgemaid naiselikkuse, atraktiivsuse ja tervise hindeid. Huvitaval kombel see seos kaob, kui naised kasutavad kosmeetikat, seega vähendab meikimine välimust mõjutavaid puudujääke östrogeenitasemes. See selgitab ehk ka, miks kosmeetika kasutamine on kõige levinum (81 protsenti) 35–44-aastaste naiste vanusegrupis, kus östrogeenitase on juba langema hakanud.
Kuna kosmeetika rõhutab nooruse ja viljakusega seotud tunnuseid, siis on selle abil võimalik mingis ulatuses «ära petta» meie ilu ja tervise kohta saadetavate signaalide vastuvõtjad.
Seega vastuseks alguses esitatud küsimustele – kuna kosmeetika rõhutab naiselikke tunnuseid, teeb see «ilusamaks» ehk vastassugupoole jaoks atraktiivsemaks ainult naisi, aga mitte mehi.
Meeste puhul pole sugulise valiku seisukohalt niivõrd oluline rõhutada ka noorust, kuna see pole nii otseselt seotud viljakusega kui naistel. Kuna kosmeetika rõhutab nooruse ja viljakusega seotud tunnuseid, siis on selle abil võimalik mingis ulatuses «ära petta» meie ilu ja tervise kohta saadetavate signaalide vastuvõtjad. See ahvatlev võimalus on tekitanud tohutu turu kosmeetikatoodetele, ravimitööstusele ning kirurgiliste ja pseudoteaduslike noorendus- ja raviprotseduuride pakkujatele.
Sõltub aga ilmselt vaataja silmadest, milline signaal vastu võetakse. «Hoolitsetud välimus» signaliseerib ka aega, raha ja kannatusi, mida inimene on valmis oma välimusse investeerima. Ilu nõuab ohvreid. Kui suures ulatuses aga kosmeetika abil saavutatud hoolitsetud välimus signaliseerib noorust ja tervist, või hoopis tahet ja viitsimist oma aega ja muid ressursse välimusega tegelemisse suunata, on omaette küsimus.
Tuul Sepp on Tartu Ülikooli teadlane, kelle peamised uurimisvaldkonnad on loomaökoloogia ja evolutsioonibioloogia. Oma arvukate populaarteaduslike artiklite eest on ta pälvinud ajakirja Eesti Loodus kõige viljakama autori tiitli, Eesti teaduse populariseerimise auhinna ning kultuuriajalehe Sirp laureaadi tiitli. Peale maineka Marie Skłodowska Curie individuaalgrandi pälvimist 2016. aastal täiendab ta ennast järeldoktorantuuris USAs Arizona osariigi ülikoolis.