Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/10/03/5914991t1h8896.jpg)
Kümnete Eesti avaliku elu tegelaste pöördumine Rail Balticu vastu Postimehe veergudel on väga vastuoluline tekst. Üldsuse eest esineva inimese, eelkõige haritlase kohustuseks peaks olema lai silmaring. Eriti kui tema oma riik on väike, tuleks huviga vaadata maailma selle piiride taga. Kahjuks ei ole pöördumisele alla kirjutanud seda teinud.
Kirjas on välja toodud Rail Balticu kavandatud teostuse igati olulisi ja tõsiseid probleeme, aga lisatud nende sekka ka populistlikke väiteid, mis näitavad autorite ulatuslikku ignorantsust oma koduümbruses – nii mõnesaja kilomeetri raadiuses – toimuva kohta. On uskumatu, et 21. sajandi Euroopa haritlased kirjutavad alla sõnadele «Berliini keegi rongiga sõitma ei hakka» või «kaubavedude maht põhja-lõuna suunal pole märkimisväärne».
Mu Helsingi sõbrad ja tuttavad küsivad tihti, kas raudteehange Varssavi poole on kasvõi natuke edasi liikunud – kas on lootust oma eluajal veel rongiga Kesk-Euroopasse sõita. Hulk sõpru Poolast, Saksamaalt ja kaugemaltki lõunast on pettuma pidanud, kui olen nende Baltimaadesse tulemise plaanid segi paisanud teatega, et rongiga siia ei saa. On palju noori ja vanemaidki inimesi, kes saavad aru lennuliikluse ebasäästlikkusest. Isegi paljud sageli lendajad ütlevad, et sõidaksid pigem rongiga, kui see vaid võimalik oleks. Ma ise olen keskkonnakaalutlustel loobunud lendamisest juba 24 aastat tagasi. Mujal Euroopas see reisimist raskeks ei tee, aga Baltimaades kannatan ma pidevalt raudteeühenduste puudumise tõttu.