Tõnu Tender: kas riik hülgab eesti keele arendamise?

Tõnu Tender Foto: Eesti Keele Instituut

Idee ühendada Eesti Keele Instituut (EKI) Tartu Ülikooliga oleks eesti keele säilimist ja arendamist arvestades viga. Meil on vaja erinevaid keeleasutusi, on EKI direktor Tõnu Tender veendunud.

Aastal 2015 tekitas avalikkuses kahinaid Gunnar Oki raport. Eriti selle punkt 2.10, milles esitati ettepanek Eesti ülikoolide, kõrgkoolide ja teadusasutuste võrk ümber kujundada, mis pidavat suurendama asutuste rahvusvahelist konkurentsivõimet ja majanduslikku jätkusuutlikkust.

Samas tehti ettepanek ühendada Tartu Ülikooliga (TÜ) mitu teadus-arendusasutust, sh Eesti Keele Instituut. EKI on vormilt riigi teadus- ja arendusasutus, olles samal ajal oluline keelekorralduse keskus ning täites keelevaldkonnas riiklikke ülesandeid, mida instituudilt tellivad eri ministeeriumid: haridus- ja teadusministeerium (HTM), kaitse-, rahandus- ja siseministeerium.

Aasta jooksul on EKI võimalikke ühendamisi analüüsinud, kohtunud HTMi algatusel ülikoolide esindajatega, selgitanud EKI eripära teistele osalistele, mh riigikogu kultuurikomisjonile, riigikantseleile jne. EKI arvates on eesti keele säilimise ja arendamise seisukohast kõige parem lahendus EKI jätkamine oma praeguses staatuses.

Miks ülikooliga ühendamine EKIs vastuseisu tekitab? EKI ei ole ärahellitatud printsess, kes oma upsakuse tõttu kenade kosilaste ehk ülikoolide ettepanekute peale pirtsutab. Eesti ainus universitas Tartu Ülikool on auväärne institutsioon, kellega EKI on juba aastaid tulemuslikult koostööd teinud. Muret ja pahameelt on tekitanud hoopis asjaolu, et riik (teadusametnikud) ei mõista EKI iseseisvana tegutsemise vajalikkust.