Toomas Jürgenstein.

FOTO: PP

Kirjutan pisut lahti mõtted, mille tekitas ERMis reformatsiooni teema juures olev eksponaat, kus ekraanil olev madonna puruneb tükkideks, kui ekraani all olevale lülitile lüüa. Mõne sekundi möödudes kujutis taastub. Mulle tundub, et sellel teemal arutamine jätkub veel mõnda aega, kirjutab riigikogu liige ja pikaaegne religiooniõpetuse õpetaja Toomas Jürgenstein (SDE).

 
 
Kohe alguse lisan veel seda, et ma pole eksponaati tänaseni näinud (va mõned videod) ning kui ma kirjutan neljast argumendist, miks ma hukkamõistmisega oleks ettevaatlik ja ei kiirustaks, siis viiendaks ja peamiseks argumendiks olekski asjaolu, et näituse avamisel käsin ma sellest eksponaadist lihtsalt mööda ja ei pannud seda tähele. Seega vahetu kogemus mul puudub.
 
Esmalt mainisin, et tunnen päris paljusid ERMi inimesi ning nende hulgas pole ma kohanud ühtegi põhimõttelist usuvastast. Seega soovi mõne eksponaadiga usule «ära panna» ei ole. Küllap on küsimus ebapiisavas selgituses, võib-olla võiks midagi selle eksponaadi puhul ka ümber teha, saan aru, et Tõnis Lukas ja Urmas Viilma on omavahel suhelnud ning Tõnis Lukas on ka meedias sellekohast valmisolekut ilmutanud.    
 
Teiseks, ideed ma tunnustaksin. Selline ekraan mõjub hoiatusena, kui lihtsalt me hoolimatusega (sõnaga, puudutusega, löögiga, vahel puudutamata jätmisega) olulisi ja kalleid asju purustame või kellelegi haiget teeme. Tekib ka küsimus, kui palju on meil jõudu see liigutus (löök) tegemata jätta? Kuidas see juhib tähelepanu inimloomuse nõrkusele, olen üsna kindel, et pildirüüste ajal oleksin minagi olnud lõhkujata hulgas.
 
Kirjutasin ka Facebookis oma seinal, et võib-olla oleks parem, kui see eksponaat oleks teistest eraldatud – inimene oleks jumalaemaga kahekesi. Siis tekib süvenemise ja otsustamise moment reaalsemalt, mitte möödaminnes.
 
Kolmandaks, ekraanil olevad tükid lähevad madonnaks taas kokku. Ma arvan, et see sümboliseerib, et hoolimata libastumistest on paljusid mõtlematuid tegusid võimalik parandada. Samuti usu jõudu, sest lõplikult purustada annab usumaailmas väheseid asju.
 
Neljandaks ajalooline pool. Usu ajaloost ei tohiks unustada ka valusaid asju. Näiteks Tallinna 1524. aastal kirikutes toimunud pildirüüsted, kust meenus Niguliste kiriku ettenägelik hoidja, kes lukuaugud tina täis valas ja pildirüüste oma kirikus ära hoidis. ERMi eksponaadi juures on igaühel valik, kas olla koos pildipurustajatega või mitte.
 
Võib-olla on minu poolt pakutud seletused liiga keerulised ja ei tööta. Kardan ka seda, et usuteemalise haridusega ei ole Eestis hästi ning sümbolite lugemine ja seoste loomine on seetõttu ehk liiga otsekohene ja mustvalge. Seda tean aga kindlalt, et ERMis töötavad mõistlikud inimesed, kes häid soovitusi kuulda võtavad.