:format(webp)/nginx/o/2016/05/02/5331249t1h7564.jpg)
Keskerakonnal on leerid. Usupreestri Edgar Esimese leerilapsed on Toom, Lenk ja Ivanova. Teises leeris käivad Simson, Reps ja Ratas. Kolmandad istuvad Tallinna linnavalitsuses, on vait ja ootavad oma aega. Leerilapsi on ka üle riigi laiali, kes üldse ei teagi, et pealinnas käib leeridevaheline sõda. Sõjas on paratamatult aga võitjad ja kaotajad, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner.
Kohe, kui Mailis Repsi hääled olid Estonia teatris kokku loetud ja Savisaar tõstis parajasti sel puhul šampusepokaali, otsustasid Simsoni leerilapsed kutsuda järgmiseks päevaks kokku juhatuse erakorralise koosoleku. Nimelt lugesid Repsimsonid peasekretäri Oudekki Loone mererohelistest silmadest välja, et Savisaar oli pistnud kümme Repsi häält oma taskusse. Selline alatu kokkumäng läks Oudekkile kalliks maksma – ei saanud ta olla aastatki partei peasekretär.
Et sellise kokkumängu tõestamine kuulub selgeltnägijate tuleproovi valdkonda, siis Loone tagasikutsumine peasekretäri kohalt vormistati usalduse kaotusena OÜ Midfield garantiikirjadega manipuleerimise eest. Ei aidanud Loone naiivne ettepanek võtta vigurivänt Toobali (endine erakonna peasekretär) allkirjad garantiikirjadelt tagasi, nagu Putin võttis allkirja Eesti – Vene piirileppelt.
Keskerakonna Toompea kontorisse, mis varsti pidi kuuluma reklaamifirma omanikule Paavo Pettaile, marssis harrastuslukksepp Jaak Aab, vahetas erakonna kontori ukselukud ja haaras Oudekki tooli endale. Isegi paljunäinud ajakirjanikud, kes mängu lähedalt jälgisid, ei saanud pihta, mis teoksil ja pärisid kohale veerenud Savisaarelt aru. Selgus, et käib keskerakonna võimu ülevõtmine – elementaarne.
Elementaarne oli Savisaarele see, et sahkerdades oma vanale kamraadile Siim Kallasele tegelikult Repsile kuulunud hääli, tõi ta paksu pahanduse majja. Nüüd võib Savisaarel lõpuks tõepoolest vesi ahjus olla – kui juba naised Savisaarele vastu hakkavad, siis nalja ei mõisteta. Reps-Simson tandemile keeratakse üks ratas lisaks alla ja kihutatakse kindla plaaniga 5. novembril parteikoosolekule, kus vennaarmu ei tunta.
Ainuke, kes vennaarmu võib nautida, on Savisaare leeripoiss Heimar Lenk, kes oma õde Maarika Tuus-Lauluga on samas paadis. Teises paarisaerulises paadis ponnistavad aerudel Simson ja Reps ning Ratas on roolija kohal. Selge on see, et suund on võetud parkettpõrandale, sinna kus kõlblikud parteid maid ja puid jagavad. Kas paadi suund on õige, peaks õigupoolest roolijast sõltuma, kuid korraldusi Ratas miskipärast veel ei jaga.
Ka Eestil on nüüd oma kodukootud putš. Putšimeistriks osutus Jaanus Karilaid, kes viimasel parteikongressil valiti savisaarlaste häältega keskerakonna aseesimeheks. Nüüd võttis Karilaid kätte ja hüppas oma vaimse isa paadist Repsimsoni paati üle ja kuulutas välja uue partei kongressi. Et asi oleks kõigile üheselt mõistetav, ütles ta temale omaselt sirgelt välja, et järgmine partei esimees olgu Jüri Ratas.
Nagu savisaarlane Siret Kotka lausus, alustati «ainukese Eesti poliitilise legendi vastu tapupoliitikat» ja kõik peaksid tunnistama, et nende juht on Savisaar. Keskerakondlaste europoliitik Yana Toom lisas, et simsonlased ajavad partei lõhki ja siis polevatki enam millegi pärast sõdida. Siit saab teha vähemalt ühe järelduse – Toomi arvates on sõda keskerakonnas igati normaalne ja tarvilik nähtus.
Nüüd juba endine peasekretär Oudekki Loone sõnastas diagnoosi: käib kahe ideoloogia vaheline võitlus, parteis on algatatud ideoloogiline võitlus ja poliitiline sõda. Sõjas on aga paratamatult võitjad ja kaotajad, esimesed haavatud on juba kanderaamidel.
Kuigi parajasti oli neljapäev, ei seganud see partei häälekandja Kesknädala peatoimetaja Urmi Reinde ametist lahti laskmist. Keskerakonna äksi täis juhatus leidis, et tõeline savisaarlane Reinde ei sobi sellist häälekandjat juhtima – nüüd on vaja hakata õiget häält kuulutama ja ilmselt saab partei üllitis nüüdsest nimeks Keskneljapäev.
Reinde pisaraid ei uskunud keegi, kui ta kurtis, et valelikud parteikaaslased on ekslikult pidanud teda vaenlase kujuks, ometi on ta truult oma isandat 18 aastat teeninud ja jääb Edgari selja taha.
Nimetatud seljatagune on aga hõredaks jäänud ja sellele Repsimsonid mängivadki. Valitud on tõeline bolševike strateegia – kõigepealt tuleb võtta telegraaf, raudteejaam ja lennuväli (riigikogu fraktsioon, juhatus ja volikogu). Seejärel tuleb ronida kongressil pulti ja kuulutada: on selline partei! Astume salongi ja võtame meile kuuluva koha sisse parketil – küll keegi tantsule kutsub.
Niisiis, seriaali «Otsitakse kõige keskmist keskerakondlast» järgmine vaatus tuleb ettekandele kahe nädala pärast, kui tuleb kokku partei volikogu. Seniks – leerilapsed, aerudele!
Tarmo Pikner on töötanud 18 aastat Saare maavalitsuses arendusjuhi ja välissuhete juhina ning samuti ELi programmisekretariaadis. Ta on endine Lümanda vallavanem ja kuulunud rahvusvaheliste organisatsioonide Eurohouse, B7 ja CPMRi juhatusse. Pikneri sulest on ilmunud raamat «Eesti orhideed».