Siseministeeriumi usuasjade nõuniku Ringo Ringvee (pildil) sõnul on raske öelda, kas ja mida Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) metropoliidi ühinemisavaldus kaasa toob.
Ringo Ringvee: meie õigeusukirikute ühinemise küsimus puudutab nii Moskvat kui Kiievit
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
30. september 2016, 13:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on huvitav mõte, iseasi, kuidas see praktikas realiseerub. Prognoosimatu on, kuidas reageeritakse sellele usklike kogukondades ja kiriklikus plaanis üldisemalt. Öelda, et see juhtuks kahe-kolme aasta jooksul, oleks ilmselt liigne optimism. Mängu tulevad erinevad huvid, olgu need kiriklikud või riiklikud,» selgitas ta. «Kõige olulisem on, kuidas suhtub sellisesse ettepanekusse Moskva patriarhaat.»
Ringvee sõnul on küsimus, kas tavalise uskliku inimese jaoks mängib rolli see, kas tema kirik ja kogudus kuulub Moskva või Konstantinoopoli patriarhi alluvusse. Pigem mängib rolli perekondlik seotus mingi kogudusega.
Samas on usk üks vene kogukonna identiteedist. «Kui vaadata 2011. aasta rahvaloendust, siis 47 protsenti venelastest ütles, et on õigeusklik. Eestis elavate teiste rahvuste esindajate jaoks on religioon muutunud olulisemaks,» lausus nõunik.
Samuti tõi Ringvee esile, et kahe kiriku kooseksisteerimise probleem ei ole ainult Eestis: samasugused murekohad tuleb lahendada ka näiteks Ukrainas või Moldovas. Eriti oluline Moskva patriarhaadile on säilitada oma roll Ukrainas, kus on samuti mitu õigeusu kirikut, kes soovivad nüüd ühineda autokefaalseks kirikuks.
«Kui Moskva patriarhaat oma mõju Ukrainas kaotaks, tähendaks see, et ta ei ole enam õigeusumaailma suurim kirik. See oleks tugev hoop Moskva patriarhaadi autoriteedile,» rääkis ta. «Seega ulatub Eesti probleemi lahendamise mõju ka mujale. Tekib küsimus, et kui siin tohib kirikuid ühendada, miks siis ei tohi seda teha Ukrainas.»
Ringvee tuletas meelde, et nii EAÕK kui ka MPEÕK metropoliit on alati soovinud ühtset õigeusu kirikut ning 1990. aastate keskel soovis Moskva patriarhaat Eestisse ühte autokefaalset ehk halduslikult iseseisvat kirikut. Selle idee laitis EAÕK maha kartuses, et see oleks tähendanud tegelikult Vene Õigeusu Kiriku mõju kogu Eestis.