/nginx/o/2016/09/29/5897729t1h3661.jpg)
Seda, miks president jäi valimata, on kommenteeritud piisavalt ja vandenõuteooriaid on palju. Omalt poolt niipalju, et sedelid tühjaks jätnud valijameeste sajatamine on halenaljakas, see oleks nagu mingi taidlusklubi selgeltnägijate tuleproov: te ju niikuinii ei tea, kes ja miks. Ausad inimesed kasutasid hälvetega valimissüsteemi, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ivan Makarov.
See vana error vajab restarti, aga meile iga jumala kord öeldakse: kõigepealt valime, siis muudame. Seega kõigepealt põrutame kraavi – ja alles siis vaatame pidurid üle. Kas nüüd on lõpuks selge, et süsteem, mis kriipsutab lõplikult maha korraga viis võimekat presidendikandidaati, on giljotiin?
Estonia kontserdisaalis toimunu oli siiski see, mis tegi need valimised lõpuks põnevaks ka laiema vaatajaskonna jaoks. Näiteks häältelugemine köitis palju rohkem, kui sama protseduur Eurovisioonil, mille mudel – rahvahääletamine pluss valijameeste žüriid – võiks ehk puhuda elu sisse meie agoniseerivale esindusdemokraatiale. Isegi Roger de Sizifi pakutud loteriivariant tundub nüüd mõistlikum.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/24/5881705t1h4599.jpg)
Valimiskogu töö oli võimsate kujundite ja kontrastide paraad. Üks võimsamaid neist: sissepääsu juures korjati raha vähihaigetele lastele – ja sees istus šampanjalauas Edgar Savisaar, kelle proteesifondi samuti korjatakse annetusraha, kusjuures inimestelt, kes on tema enda erakonna poolt kuulutatud vaesuses virelevateks.
Veel kontraste: ääremaalt saabunud ujedad eakad prouad ja riigikokku arbitraaži abil pääsenud noor naine, kes kogu aeg silmadega erutatult telekaamera pilku püüdis. Marina Kaljuranna professionaalse diplomaadi valus keep smiling – ja Allar Jõksi abikaasa aina pimestavamaks muutunud naeratus, siira rõõmu ja juubelduse sära. Tardunud näoga Mart Helme – ja silmnähtavalt närveeriv emotsionaalne Siim Kallas. Ja helge, rahulik - nagu ütleksid venelased - ikooniline Mailis Repsi nägu, hea ema ja haritud naise pale. Ilus, kombekas, lootusrikas toiming ja vaikne kurbus hetkel, mil saal oleks võinud rõõmust heliseda. Kahju, et meil ei läinud hästi. Sest head eesti inimesed, nii sees- kui ka väljaspool Estonia saali, olid väärt enamat.
/nginx/o/2016/09/29/5896631t1haabe.jpg)
Kas siis tõesti on nüüd vaja nõnda kibestuda? Eesti on väike. Iga ökoloog ütleb, et mida piiratum on keskkond, seda haavatavam ta on. Külmal talvel kannatavad väiksemate veekogude elanikud rängemalt, kui suurte veekogude elustik. Väikest järve võib ohtlikult saastada mõne tünnitäie mürgiga. Need mürgid akumuleeruvad ka ühiskonnas.
/nginx/o/2016/09/29/5896489t1h524e.jpg)
Väikse ühiskonna eripära on ka selles, et «kõik siin kõiki tunnevad». Mõni aasta tagasi nimetas üks haritlane võimureid moraalseteks värdjateks. Aga hiljem lasi selle mehe mõttekaaslasest vend end just antud kategooriasse valida. Kuid hiljuti lahkus võimukoridoridest ja naasis ajakirjandusse, kus tema esimesteks saatekülalisteks said ikkagi äsja tema poolt hüljatud «moraalsete värdjate» leeri esindajad... No millal me saame aru, et me teineteiseta kohe mitte kuidagi ei saa? Et sinu lausutud põlglik klassi- või rahvuspõhine üldistus lööb varem või hiljem bumerangina sinu enda või sinule oluliste inimeste pihta?
Enne valimiskogu vooru kirjutasid Õhtuleht ja EPL sellest, et kohalike omavalitsuste esindajatest moodustasid naised alla veerandi. Ja umbes samal ajal jõudis paljude toimetuste postkastidesse avaldus ühelt paljudest kohalikest šovinistide rakukestest, kus väideti, et valijameeste hulgas oli vaid seitse venekeelset. Ei tea, milline on selle määramise protseduur, aga nõustugem, et protsent on siin veel rabavam. Aga ühed pseudoprobleemid mõlemad.
Riigikogus on 74 meest ja 27 naist, kuid palju efektsem on fakt, et seal on näiteks tervelt 12 ökonomisti ja ainult 1 keevitaja… Naised moodustavad 54 protsenti Eesti elanikkonnast, nendel on riigis sama ülevõim, kui keskerakonnal pealinnas, kuid naised erinevalt keskparteist seda olukorda ei kuritarvita. Kui naised ei hääletaks valimistel meeste poolt, siis polnuks meestel ka enamust. Järelikult on praegused võimuproportsioonid naiste poolt paika pandud. Koostöös meestega.
Ja kas ongi enam mõtet seda naiste kvoodi küsimust pedaleerida? Ajad on uued ja meil peale naiste ja meeste on ka teisi inimesi.
Ivan Makarov on raadiomees, kes tegi 20 aastat tunnist Balti infosaadet «Raadius», üllitas kolm üleliidulise tiraažiga LP-d ja kirjutas tekste Eesti esitajatele. Ta on Avatud Eesti Fondi, ajakirja «Nädal» ja Valdo Pandi aastapreemiate laureaat. Praegu töötab Raadio 4 vastutava toimetajana.