Juhtkiri: politiseeritud kohtumine

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Suvel Eestit külastav dalai-laama toob oma lääne-visiitidel alati kaasa poliitikute vastuolulise käitumise. Miskipärast hakkab Ameerika president järsku kasutama Valge Maja tagaust, Eesti tipp-poliitik seob riigikogu koridoris WC kõrval ülemäära kaua kingapaelu, Euroopa riigipead satuvad pooljuhuslikult külastama näitusi ja loenguid, kus Hiina hüsteeriast ümbritsetud Tiibeti usujuht üles astub.


Kohtumisi ei toimu, ometi kohtumised toimuvad. Poolavalikud-poolsalajased.

Punase draakoni mõjuvõim, peamiselt majanduslik, saadab neid kokkusaamisi sellise vääramatusega, et ainuüksi Hiina rahustamiseks välja mõeldud diplomaatiliste käikude ja kahetimõistetavuste kirjeldustega võib täita sadu lehekülgi vastavates käsiraamatutes. «Poliitiliselt tundlikke» kohtumisi kardetakse, kuid ei saa öelda, et neid ei oodata. Vägivallatu vastupanu propageerija võõrustamine ilma selle suurima vastustajaga otse konflikti minemata on viis, kuidas läänemaailm on otsustanud asja ajada.

Eilses Postimehes kritiseeris Briti nädalakirja The Economist ajakirjanik Edward Lucas Baltimaade poliitikute vähest initsiatiivi dalai-laamaga kohtumise suhtes. «Enamikus Euroopa riikides on pelguse ilmutamine Tiibeti osas lihtsalt tavapärane argus,» netis ta. Kuid lisas: «Balti riikide juhtide puhul on dalai-laamaga kohtumata jätmine eriliselt häbiväärne ja skandaalne.» Põhjus on selge: kuna siinsed riigid on omal nahal Tiibeti läbielatavat kogenud ja mäletavad hästi, kui hindamatu oli iga läänest tulnud solidaarsusekinnitus, oleks vale ise teisiti reageerida.

Muidugi on Lucasel õigus. Kuid Eestis ei saa ka selle teema käsitlemisel mööda kuu aja pärast kätte jõudvatest valimistest. On selge, et dalai-laama suvine visiit politiseeritakse – märke sellest võis näha juba nii läinudnädalasel valitsuse pressikonverentsil kui eile riigikogus toimunud välispoliitika arutelul.

Küsimus, kes on valmis kohtumiseks ja kes mitte, muudetakse kiiresti selleks mõõgaks, mis õiged patustest eraldab. Paraku võtavad praegu selles küsimuses sõna ka need siinsed poliitikud, kes mõnel teisel ajal toimunut ükskõiksena kõrvalt jälgiks. Liigne tolmukeerutamine, millel ei ole tegu mitte visiidi toimumise, vaid isiklike huvidega, võib aga muuta keerulisemaks kogu visiidi toimumise tingimused.

Tark ei torma. Kui valimised on möödas, on aega visiidisse puutuvat planeerida. Seni aga tuleks suhtuda kõigesse selleteemalisse mõõduka reservatsiooniga. Siis aga tasub Edward Lucase sõnade peale mõelda ja kaaluda, mis peale jääb: kas majanduslikud huvid või demokraatlikud väärtused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles