Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/29/5899207t1h11f8.jpg)
Eesti Rahva Muuseumi sünnilugu on olnud pikk ja vaevaline. Idee eesti muuseumist sündis ja arenes koos eesti rahva eneseteadvusega. See oli mõtte areng, et eesti kultuur, meie oma rahva looming, see suuline ja esemeline vanavara võiks olla midagi nii väärtuslikku, et seda tasub säilitada ka tulevastele põlvedele, kirjutab ERMi teadur Piret Õunapuu.
Mõtted oma eesti muuseumi asutamise kohta öeldi avalikult välja juba 1860. aastate keskpaigas, ja ometi sai idee teoks alles rohkem kui nelikümmend aastat hiljem. Esimest korda olevat muuseumimõtte avalikult välja öelnud kooliõpetaja Jaan Adamson esimesel laulupeol 1869. Otsest allikat, mis seda tõestaks, aga ei ole. Üldiselt tekitas meie ärksamates meestes muuseumivaimustuse eelkõige Soomes nähtu. Said ju suguvennad soomlased, kelle poole meie esimesed haritlased suure vaimustusega vaatasid, sellega hakkama.