Liisa Oviir: Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleppe kõnelused peavad jätkuma

Ettevõtlusminister Liisa Oviir Foto: Liis Treimann

Mõnes Euroopa riigis on viimasel ajal kerkinud debatt USA ja Euroopa Liidu vabakaubandusleppe (TTIP) kõneluste peatamiseks. Eesti huvide seisukohast ei näe ma selleks mingitki põhjust, kirjutab ettevõtlusminister Liisa Oviir (SDE). 

Kõnelustega tuleb hoopis võimalikult kiiresti edasi liikuda, sest see on üheks oluliseks hoovaks, kuidas Eesti majandus saab kasvada.

Eesti on väikese avatud majandusega riik ning meie ettevõtted ja majandus sõltuvad otseselt ekspordist. Ekspordi osakaal on Eesti SKP-st ligi 84 protsenti. Eesti sõltuvus ekspordi heast käekäigust on seega selgelt märkimisväärne. Selleks, et ekspordi toel majandus kasvaks on riigile oluline, et hakataks eksportima rohkem ja kõrgema lisandväärtusega omatooteid, et Eesti ekspordibaas oleks laiem.

USA turu olulisus

Eestis on USAsse otse eksportivaid ettevõtteid praegu ligi 700 ning Eesti huvidena USA turul võib nimetada IT-teenuseid, laevaehitust, transpordi- ja logistikateenuseid, aga kindlasti ka paljusid teisi sektoreid. Lisaks veel ettevõtted, kes ekspordivad tooteid-teenuseid, mitte otse USA turule, kuid kelle lõpptarbija on seal. Meie ettevõtjatele on lihtsam ja parem juurdepääs USA turule kasulik ja see suurendaks ka Eesti eksporti sinna. Kui läbirääkimiste tulemusel väheneb kasvõi nende ettevõtete administratiivne koorem, oleme juba võitnud ja sammu edasi astunud. Eesti peamine eksport toimub praegu teiste ELi riikidega koos ning meile on ühtse kaubandusruumina kasulik kui avarduvad võimalused ekspordiks USA turule.

TTIP ja läbirääkimiste jätkamine oli põhiküsimus ka möödunud nädalal Bratislavas toimunud Euroopa Liidu kaubandusministrite nõukogus, kus ma ettevõtlusministrina Eestit esindasin.

Eesti koos mitmete teiste liikmesriikidega toetab Komisjoni TTIPi läbirääkimiste jätkamisel vastavalt seni kokkulepitule. Euroopa Liidu riikide poolt antud mandaat läbirääkimiste pidamiseks kehtib endiselt. Läbirääkimiste lõpetamine praegu oleks halb kogu ELile.

Tekkiks 850 miljonit inimest hõlmav turg

Igas riigis mõjutab otsuseid ka sisepoliitikas toimuv. Prantsusmaa puhul avaldab selgelt mõju tuleva aasta mais toimuvate presidendivalimiste lähenemine. Mitmed päevakorral olevad teemad (näiteks geograafilised tähised) on prantslaste jaoks väga emotsionaalsed, kuid need arutelud on alles ees. Prantsusmaal on viimasel ajal kasutusel retoorika, et TTIP toob kaasa rohkem kaotajaid kui võitjaid. Samas uuringud – ja ka laiapõhjaline toetus liikmesriikide seas – näitavad, et nii see siiski pole. ELil tervikuna on TTIP-ist selgelt rohkem võita kui kaotada. Ja sama kehtib ka USA puhul. Lepingu tulemusena tekib 850 miljonit inimest hõlmav turg.

Läbirääkimised toimuvad kolmes suures teemadeblokis: turulepääs, regulatiivne koostöö ja reeglid. Leping katab väga laia teemaderingi, kuid enamikes peatükkidest on nüüdseks jõutud ühise kokkuleppeni. Jätkuvalt on keeruliseks teemaks riigihanked ja teenused, kus USA pole näidanud üles valmidust avada oma kohalikku turgu ELi ettevõtetele, aga ka juba mainitud geograafilised tähised. 

Prantsusmaa kriitika käib eelkõige selle pihta, et seni pole USAga saavutatud edusamme riigihangete või geograafiliste tähiste teemal. See on osaliselt tõsi, kuid ka igati mõistetav, sest läbirääkimised alles kestavad ning keerulisemad teemad jäävad kaubandusläbirääkimistel alati lõppmängu. ELi ja USA puhul on tegemist arenenud majandusruumidega, mis tähendab regulatsioonide suuremat keerukust ja rohkem tehnilisi detaile. Läbirääkimised võtavad aega.

Samas on need edenenud tavapärases tempos. Kindel on, et praeguses etapis läbirääkimiste lõpetamine ei oleks mõistlik. Võin täiesti kindlalt öelda, et Eesti seisab selle eest, et vabakaubanduslepe saaks võimalikult kiiresti sõlmitud. Tuleb siiski võtta vajalik aeg, et tulemus oleks maksimaalselt hea.